Minu viimased päevad Adgingbongis on üllatavalt nauditavad....võiks öelda, et paremat tööd ei oska ette kujutada, kuna tööd ma pole siin teinud :D
Hommikul kraamisime 3 h maja, kuhu tema Kanada sõbranna majutame. Edasi põrutasime Jan-ile lennujaama vastu ning tegime Cunamulla tuuri. Ülitore naisterahavas on, saan temaga suurepäraselt läbi (Jan on 70aastane). Arvatavasti on asi selles, et naudin kellegi teisega suhtlemist peale Rodi.
Saatsin suure paki koju, et vähendada kilosid minu paisuvas seljakotis...arvatavasti jõuab see kohale alles kolme kuu pärast.
Sõime kauni lõuna Cunamullas ning tegime hiigel šopingu. Rod ladus vist kõik poes olevad šokolaadid, küpsised ja koogid meie korvi, kuna tegemist on tõelise maiasmokaga. Rod tunneb vist kõiki linnas, sest inimest kohates (mis on toidupoes vältimatu) peab ta vähemalt 10 minutit lobisema ja oma eestlasest ja kanadalasest sõbrannasid tutvustama. Mnjah...ja siiani imestan autouste lahtijätmist, kuhugi poodi minnes. Veetsime toredalt aega linnas ning läksime farmi tagasi.
Minu rõõmuks pakkus Rod välja, et võiks Blinky-Billy ära poovida (hobune, kellega ta noorim tütar Indy 2 korda aastas ratsutab). Ajasime hobused karjamaalt aedikusse ning seadsime Blinky minu jaoks valmis. Teadsin, et mul tuleb temaga probleeme, kuna tegemist on vägagi kavala suksuga. Blinky avab teiste hobuste jaoks väravaid ja hüppab üle aedade...on alles tegelane. Algul läks kõik hästi ning ta kuulas mu sõna, kuid minnes kaugemale karjamaale, hakkas Blinky perutama ning muudkui üritas oma sõprade juurde tagasi saada. Hea, et ikka selga jäin, kuna isegi Rodil oli temaga raskusi.
Vot selline tööpäev siis
No comments:
Post a Comment