Blue Mountains

Muutusin iga päevaga järjest õnnetumaks, kuna raske on magamata olla. Peale reedest tööpäeva lasti Jimmy töölt lahti...põhjuseks toodi töötajate piisavus ning mitte hobustega tegelemine (Jimmy tahtis ainult kakat koristada).
Samal päeval otsustasin, et lähen peale tööd Blue Mountains-i, sest pärastlõuna oli mul vaba. Busside ja rongidega rändasin sinna kuskil 3 h, kuid vaated, mis avanesid aknast, olid palju tõotavad.
Ega ma nendest mägedest midagi ei teadnud...isegi peatuses polnud kindel, kus kõige parem on oma tuuri alustada. Siiski panin seekord täppi. Katoomba on iseenesest hästi armas külake, kuid liiga palju turiste. Läksin kohe mingisse hostelisse ja mängisin nagu elaks hostelis, tänu millele sain tasuta kaardi ja seletuse, kus miski asub. Bussi ei võtnud meelega, mis oleks tinginud hordide valgumise vaatamisväärsuste juurde, kus buss peatub.
Uskumatu! Mul oli kohe kõik halb ja raskus kehast pühitud. Nii võrratu oli lihtsalt mööda rada käia ning seda imelist loodust endasse ahmida. Kui otse Cairnsist oleks siia tulnud, siis arvatavasti ma nii vaimustaud poleks. Kuid nüüd nädalake laudas veetud ja siis seda rohelust ja värskust nähes, läks ikka meel üliheaks. Pealegi jõudsin ka oma pangakontot vaadata, mis oli 600 dollari võrra kasvanud (nädala eest pole paha, kuna majutus ja tax olid juba maha arvestatud).
Põlveliigesed olid täitsa tulised, kui mööda hiiglaslikku mäge alla matkasin. Ei saa sellest üle, et Austraalias on nii sõbralikud inimesed...kõik vastutulijad ütlevad vähemalt tere ja kuidas läheb (kui veel pikemalt lobisema ei jää). Eestis seda ei kohta...üksteisest möödudes vaadatakse tavaliselt maha ja tehakse nagu poleks vastutulijat nähtud.
Nautisin neid hiiglaslikke sõnajalgu ja palme, kuni tuli 900 astmega trepist üles minna. Inimesed „surid“ üles minnes, kuna ilm oli mõnusalt kuum ning trepiastmed mitte just kõige madalamad (600 m üles).
Ka Kolm Õde õnnestus ära näha (pildil), lisaks mitmetele jugadele.
Lõpuks olin nii väsinud, et tahtsin ainult rongi peale pääseda. Päev oli 5 + ning ei jõudnud vaba nädalavahetust ära oodata.
Vaene Jimmy...just eelmine päev tassime kahekesi oma ostukäru garaaži, et poes mugavalt šoppamas käia (arusaamatutel põhjustel vedeleb hulganisti ostukärusid tänavatel). Ei taha üldse nende Ozzidega üksi ühes majas olla :S