Olen otsusele jõudnud, et jään kolmeks nädalaks hobustega tööle...ühe nädala lisandumine on tingitud sellepärast, et jäin oma käekotist ilma. Jep, kõik mu kallid ja armsad asjad varastati ära Sydney südalinnas. Naljakas, et linnades, mis mulle kohe alguses ei meeldi, juhtuvad need sündmused (aasta tagasi ka Berliinis). Kuid millegipärast polnud mul üdlse kurb meel ja nukrutsemiseks pole põhjust, kuna olen Austraalias ja elus ning terve . Kahju on juhilubadest ning kaameraga tehtud piltidest, kuna Sydney Festivalil oli iseesest kihvt.
Terve Hyde Park ja Botaanika aed oli paksult rahvast täis ning kontserdeid tuli vähemat neljalt erinevalt lavalt. Nägin uskumatuid akrobaatikanumbreid ning rahvale jagati tasuta vett ja miniventilaatoreid, kuna ilm oli kuum (praegu tahab termomeeter pidevalt 40 kraadi juurde tõusta). Veetsin selle toreda õhtu saksa sõbrannadega, kellele lisandusid paljud nende sõbrad ning Oliver. Naljakas oli tühjade kätega pärast koju minna...hea, et Oliver mulle 10 $ rongiraha laenas :D. Koju jõudes olin nii õnneik, et mul teised asjad alles olid ( pisut rumal, aga tõesti tundus hea natuke esemeid omada).
Juhuslikult oli facebookis mulle üks tüüp kirjutanud, et leidis mu ID kaardi ja pangakaardid. Sain kohe temaga kokku ning tutvusin elukutselise tänavamuusiku Mitchiga :D Väga meeldiv ja huvitav õhtupoolik sai veedetud.
Kogu jama juures oli positiivne see, et sain oma tobedast bendigo pangast lahti ja tegin uue konto suurimas pangas, mis Austraalias leidub. Telefoni nr jäi siiski samaks.
Tööl meeldib mul järjest rohkem ja rohkem, kuna olen õppinud seda väga lihtsaks endale tegema. Hommikul viin hobused walkerile ja siis lubavad india tüübid mulle lahkelt kõik veeanumad täita. Box-e mina enam ei puutu, vaid kõnnin niisama ringi ja vaatan, keda aidata tahan :P Sellise vabaduse tingib mulle töötajate rohkus ja indialaste lahkus.
Positiivne on ka asjaolu, et meie majja tuli elama veel üks tüdruk- Elsa (Rootsist) :D Tegemist on väga toreda tüdrukuga, kes on ilmselgelt minu kalli Eesti Elsa kloon (pikad bondid juuksed ja kunstripsmed). Vähemalt on hea kahekesi nalja visata pidevalt pläkutavast ninatargast Luke-ist ja ropusuuga Brettist (majakaaslased).
Ka India muridega olen sõbraks saanud. Leian, et nad on ühed toredamad üldse meie farmist...võib-olla on see tingitud sellest, et ma ei saa midagi aru, mis nad omavahel räägivad :P Enam see mind ei häiri ning India laulud on tegelikult päris lõbusad. Mind kutsuvad nad Degariks (kaunitar) ning nad on päris kiired eesti keele õppijad.
Hea on nendega sõbrutseda, kuna ühel muril on auto, millega käisime peale tööd Coogee Beachil ning järmisel vabal pärastlõunal uuesti Sinimägedes. Samuti viisid nad mind India restorani, mis oli kogemus omaette. Hämmastav on see, et nendest trippidest teavad kõik farmi töötajad...inimestel pole seal muud teha kui teiste eludes surkida. Ega need karri-inimesed teiste silmis väga aktsepteeritavad pole. Inimeseed oma eelarvamustega! Olen avastanud indialaste omapärase kultuuri ning armastan nende kombeid ja viisakust. Kui mul nii suurt Austraaliaarmastust poleks, siis läheks Sumiti ja Rajeviga Jaanuari lõpus Indiasse kaasa, et osa saada Rajevi venna pulmast. India on nüüd igastahes uue maa avastmislistis ning ekskursioonijuhid on mul juba olemas.
Muide....Mul on nüüd ka kaks oma hobust...I Quit ja Mansell. Need määrati mulle suvaliselt ning avastasin, et I Quit on täiesti minu hobune, kuna parema külje peale on talle kõrvetatud K ja vaskule 86...
PS. India keeles tähendab tervi kolmteist ning perse istuma
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment