Mad Sunday

Pühapäeval, päev enne meie Karijini trippi, küsis Steve, kas tahame randa kaasa tulla. Olime nõus. Enne seda uudsitasime ka Sunday marketil, kust ostsin endale kohustuslikud Broome pärlid.
Steve randa minek polnud just harilik rannas käik, kuna auto taga vedas ta ka oma kaatrit.
Mina, Steve ning Sirli hüppasimegi paati, et mõni hea söögikala püüda. Pole midagi paremat kui päike, tuul, ookean, mida kõike saab kaatris olles nautida. Kaldast natuke eemale kihutades, märkasime kahte humpback vaala. Oi, kui elevil me olime...need on ju niiiiii suured! Tõesti vinge vaatepilt kuna saime vaaladele suht lähedale.
Korda mööda juhtisime Sirliga paati ning võtsime Steve sõbranna peale, kes tahtis väga wake`iga sõita. Algul ei tundunud wake boarding väga ahvatlev, kuna tõesti jälestan kõiki hiiglastikke millimallikaid ning ka haidega pole veel sõbraks saanud. Kuid tahtmine oli liiga suur, et mitte proovida. Halb oli see, et mingit vesti v kalipsot meil polnud ning pea vajus muudkui vee alla, kui ootasin kuni kaater mind tõmbama hakkab ja niisama end korda sättisin. Igastahes väga vinge kogemus ning ei jõua juba ära oodata, millal uuesti proovida saab.
Enne kui lõplikult paadi kaldale juhtisime, pistsime korra veel õnge vette. Uskumatu, aga pea kohe näkkas ning tegu polnud haiga, vaid vägagi matsva Cobiaga. Kalake oli 83 cm, mis õnneks ületas oma normi. Vot, siis milline rannas lebamise päev oli.
Saatsime saksa tüduku Darwini bussi peale ning läksime Stevega Staircase to the moon`i vaatama. Tegemist on hämmastava vaatepildiga, kus täiskuu tõuseb ookeanist ning peegeldub nii veelt kui ka rannaliivalt, kui tegemist on mõõnaga. Inimesi oli seda vaatama tulnud üpris palju ning see käis koos ööturuga. Kuu oli erakordset oranž, kuna paar km eemal lõõmas tulekahju, mis peegeldus omakorda kuul. Öömarketil põrkasime kokku ka kahe tüübiga, kellega tutvusime eelmine õhtu peol. Kuna järgmine hommik plaanisime Karijinisse minna, siis küsisime neilt telki. Lahkelt lubasid nad meile laenata ühte oma telki ja vastuteeneks tegime neile öise Broome tutvustuse.
Sõitsime majaka juurde, et imetleda kaljul vaadet ookeanile. Uskumatult valge oli tänu täiskuule ning koht tundus palju võluvam kui päevasel ajal. Edasi sõitsime randa ning tegime ka oma pisikese lõkkekese. Tegelikult pole see muidugi lubatd, kuid kui me randa jõudsime siis leidsime veel neli teist lõket. Jutustasime ja vaatasime tähti liigagi kaua, kuna järgmisel hommikul oli meil plaan minna Kaijinisse...kõik oli veel pakkimata kui kl 1 öösel koju jõudsime. Tundus nagu terve nädala tegevused sai ühte päeva ära mahutatud.