5. p2ev Katherin

Äratus oli varakult, kuna poisid pidid kl 7 tööle minema. Meie plaan oli Katherin Gorge minna. Möödusime ka maailma suurimast klassiruumist, mis saadab video ülekandeid kogu Põhja-Austraalia õpilastele.
Kui Nimluki rahvusparki jõudsime, pakkusin välja teha 3,5 tunnise matkaraja, mille peale oli Nannel jälle kõvasti nähvamist ning kõndis oma matkasaabaste ja suurte sammudega jälle kaugele eest ära...paterdasime Sirliga järgi ning Katherini kuristikuni jõudes veendusime, et matk oli seda väärt. Imekaunis oli kaljult vaade jõele, kus inimesed sõitsid kanuude ning paatidega. Ronisime alla, et aborigeenide kaljumaale näha. Selleks, et maalinguid lähedalt vaadata, tuli kärestik ületada, mis oli kiire voolu tõttu üpris ohtlik. Sirli jäigi teisele poole kallast, kuid mina võtsin kaamera kaasa ning hoidsin hinge kinni, et ei libastuks v vooluga kaasa ei läheks. Maalid oli põnevad, kuid pildile nii hästi ei jäänud.
Tagasi tulles läksime ka jõkke ujuma ning väike hirm oli küll, et nüüd tuleb kroks ja näksab jalast ( vihmaperioodil ei tohi ujuma minna). Vesi oli jahutav ning tulime täitsa ühes tükis sealt välja.
Jalutasime tagasi, mis tundus julmalt pikk maa ning ootasime Nannet, et edasi Edith koskede juurde minna.
Kui auto parklasse ära panime ning 1 km mööda matkarada kõmpisime, avanes meile uskumatu vaade sellele looduslikule spale. Vesi oli lihtsalt imeilus ja soe ning tundus nagu kogu see paik poleks päris. Kosest sai üles ronida ning niisama selle all ujuda, mis osutus päris raskeks, kuna vesi pressis vastu. Nii me sulistasime seal läbipaistvas oaasis ning tuli jälle suund ööbimiskoha poole võtta. Darwin enam kaugel polnud ning vägagi ootasime, mil iga meie samm nii kontrollitud Nanne poolt poleks ( kõik pidi tema süsteemi järgi käima).
Leidsime järjekordse rest area ja panime oma maja püsti. Taevas oli jälle imeline ning mitu minu soovi läks lendu. Muide öösel märkasin, et kui üles ärkan ning tahan midagi Sirlile öelda, on see inglise keeles...kas see tähendab, et näen juba unenägusid võõrkeeles?