Fox Glacier ja Grand

Vaade oli imeline kui hommikul vänni ukse lahti tegin...lumiste tippudega mäed ümberringi.
Sõitsime Gillespeis randa ning jalutasime seal ringi...midagi väga erilist ei näinud...kivirand...vbolla hakkab mul see vau efekt ära kaduma, kuna olen juba piisavalt kauneid kohti näinud.
Pärast hommikusööki sõitsime Fox Glacieri tagasi ning üpris kurb oli Finaga hüvasti jätta. Minu suund oli nimelt edasi lõuna poole ning Fina kihutas põhja, et van oma sõbrale tagasi anda. Kuna krediit sai mu mobiilil kohe otsa (pole odav teistes võrkudes siin helistada), siis üritasin suht tulutult üht CS sõpra kätte saada, kes tahtis koos reisida.
Võtasin jälle oma positsiooni teeääde sisse ja hakkasin hääletama, et jõuda õhtuks Wanakasse.
Suht kohe auto peatus ning mind korjas üles Grand. Tundus täitsa tore onu olevat...sõime värskeid õunu ning komme  Üritasin mitte välja teha kui ta kõrval jointi tõmbas ning üritasin selgusele jõuda, kuhu ta täpselt välja ikka jõuab. Loodus oli imekaunis ning muutus totaalselt kui lääne rohelusest välja saime ning olime ümbritsetud suurte puunide mägede ning suurte järvedega.
Tuli välja, et Grand elas vaid 12 km kaugusel Wanakast ning küsimuse peale, kas tahan tema farmi näha, olin muidugi huvitatud. Vaade mägedele oli kaunis ning mind tervitasid hunnik koeri nagu igal farmeril neid kombeks on pidada. Naine oli talle lauale jätnud kirja sünnitavast lehmast, keda läksime karjamaale vaatama. Vasikas oli surnud ning üpris võimatu teda välja saada...suht kurb.
Kuna kohe saabus arst ning ta naine soovitas mul mitte kaasa tulla, siis jäin neid farmi ootama. Ja muidugi jõudsin ma kauni päikeseloojangu ära vaadata kui nad tagasi tulid. See tähendas jälle farmi jäämist ning homme Wanakasse minemist. Mis seal ikka...sõime kena õhtusöögi ning mind juhatati armsasse pisikesse majakesse, mis kuulus ühele nende lastest. Väga mõnus oli jälle rahus omaette magada ning hommikul viis Gand mind Wanakasse. Enne seda andsid nad mulle ühe oma poja nr, et ma kindlasti temaga ühendust võtaks kui Perthi lähen :D
Wanaka on armas pisike külake, mis asub järve ääres ning on ümbritsetud mägedega. Sügis oli puulehtedega oma töö teinud ning kõik oli väga värvikirev. Valisin endale Base backpackersi, mis juhtus väga tühi olevat.
Matkasin ühe mäe otsa, millel avanes vaade kogu ümbuskonnale (pildil).
Õhtul läksime koos mu ameeriklasest toakaaslasega kuulsasse Wanaka kinno. Tuntud on kino seetõttu, et seal vaid üks saal, kus saab mugavate diivanite peal lesida ning vaheajal kodutehtud jäätist ning otse ahjust tulevaid küpsiseid osta...mmmõnus! Film oli ka hea...Austraalia film...tundsin isegi korra puudu sellest maast :D
Minu toas siiski oli kolm teist inimest(kümnene tuba), kuid muidu tundus hostel inimtühi. Üritasin ikka oma CS sõpra kätte saada ning tegin talle selgeks, et lähen homme Queenstaowni. Tegelt polnud mul aimu ka, kes see inimene on, kes minuga reisida tahab (teefonis tundus väga tore inimene olevat), kuid mind ahvatles pakkumine hääletada koos Milford Soundi, kus pidime ta kajaki sõprade juurde külla minema ning muidugi ka kajakimatka kaasa tegema.