Melbournei lennujaamas olin end juba mugavalt sisse seadnud kui mõtlesin, et kontrollin oma lennuaega Perthi. Kell oli juba kaks kui avastasin, et ohooo...täna õhtul mul ei lähegi lend...hoopis homme. Ohh...lennujaamas ma kahte päeva ning ühte ööd veeta ei tahtnud nii, et võtsin oma kompsud ning istusin shuttle busi peale, mis lubas mind hostelite juurde viia. Esimene hostel, kuhu see mees soovitas mul minna oli ikka tõeline koobas...kõndisin ühe tänava edasi ning leidsin coffeehouse hosteli, millest kaugemale enam minna ei viitsinud. Tutvusin oma vingete toakaaslastega ning veetsime toreda õhtu Melbournis.
Mul oli lausa kahju lahkuda järgmine päev, kuna peale rannas käiku ning Luna Parki tundus nagu teaksin Michelli ja Inat 5 aastat. Ina oli küll sakslane, kuid vaatamata selle tegi enda ning sakslaste üle nalja (tüüpiline lause...arhhh...I feel so German again). Tüüpiline sakslane siin Austraalias kannab zippo pükse ning matkasaapaid. Vingub, et nii palju inimesi on (inimesed ei meeldi), üle üldse vähe asju meeldib, üldiselt huumorimeel puudub, nägu on enamasti vingus ning sada muud asja, mis teevad kokku steriotüüpse sakslase Austraalias....neid on siin 4 miljonit!
Vähemalt sain Melbourneis pangas ära käidud ning omale pangakaardi Perthi tellitud.
Tegin veel kauneid pilte St Kildast ning mineks mul oligi...ega see odav lõbu pole Melbounei linna ja lennujaama vahel sõita, kuid ei viitsinud mingit huvitavamat võimalust leida kui shuttle busid.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment