Perth

Perthi jõudsin täiesti öösel nii, et otsustasin rahvusvahelisse terminali sõita ning öö seal veeta (domestic pandi ööseks kinni). Ma polnud ainuke, kes taoliselt tegutses... tore oli endale lennujaama kaasööbijad leida. Täitsa luks koht...duššid ja tasuta internet!
Hommikul ei olnud mul üldse tahtmist 20 dollarit maksata, et linna saada, kuna Perth tundus üpris lähedal. Saingi ühe naisega veidike lennujaamast eemale, kes pani mind bussipeatuses maha. Tutvusin ühe isa ja pojaga, kes aitasid mul õigeid bussiaegu vaadata, et kesklinna sõita. Poeg avas just autorendi firma ning oleks mind töölegi võtnud, kuid väga ma sellest huvitatud polnud.
Kuna üks couchsurfer pidi mind enda juurde võtma, siis panin oma suure koti pakihoidu ning läksin linna uudistama. Käisin Kings Parkis ning üldiselt Perth minus väga vaimustust ei tekitanud. Liiga uus linn ning üpis pisikese südalinnaga.
Selgus, et mu couchsurfer on mind ära unustanud ning pean endale selleks ööks hosteli leidma. Läksin esimesse ettejuhtuvasse ning väga vaimustatud sellest polnud..jagasin 20 tüdrukuga ühte tuba. Oma üllatuseks leidsin aga kuus eestlast sellest hostelist.
Veetsin teve õhtu nendega ning tuli välja, et nad kõik elavad Laagri kandis...pisike Eesti noh!
Jägmine päev kolisin sellest koledast hostelist ära ja sain kokku CS Mattiga. Matt tundus väga sõbralik ning töötas advokaadina ühes suures pilvelõhkujas, kuhu viis ta mind linnavaadet nautima. Päev oli korda läinud ka seetõttu, et käisime Monikaga (ainuke tüdruk eestlastest) jõusaalis...tundsin end jälle inimesena, kuna trenn oli lihtsalt uskumatult hea.
Kordasime treeningut ka järgmine päev, kuid põhieesmärgiks oli mul nüüd töö leida. Läksin esimest korda tööbüroosse, kus oli hirmus pikk järjekord. Ootasin kannatlikult ära ning kohe pakkuski mulle see mees baaridaami tööd ühes maakohas...see pani mõtlema ning ma polnud alguses väga vaimustatud üksi kuskile pärapõgusse minema. Võtsin mõtlemisaega ning peale tunnikest seedimist olin töötahet täis ja olin nõus minema. Tagasi tööbüroos pakuti mulle hoopis uut tööd...nimelt chaffingut kuskil hobusefarmis... noh olin kõigega nõus..mis sest, et see Perthist põhja pool polnud nagu ma minna tahtsin. Vähemalt sai kohe tööle ehk järgmine päev pidi juba bussiga Arthur Riverisse sõitma. Pakkisin jälle kompsud kokku ning olin valmis minema Perthist 200 km kagu poole...arvatavasti pärapõrgusse.