Uskumatu, aga hakkangi põhja poole liikuma...sooja Broome...Peter väitis, et seal olevat talvel päris külm....kõigest 30 kraadi...peab meeldima! Kokku Perthist Broome on veits üle 2200 km.
Hommikul viis Stefan mind kl 7 Athur Riveri keskuse juurde ning kolmas auto, mis möödus võttis mind peale. Tegu oli mehega Afkanistanist, kes läks Perthi poole. Teel ostis ta mulle hommikusöögi ning tahtis mind väga kalale kaasa võtta. Väga tore onu oli ning tõi mind lausa Perthi rongijaama ära. Käisin kiirelt jälle pangast samal ajal kui Erlend mind mööda linna taga otsis. Peale kaheksat telefonikõnet me siiski üksteist leidsime, mille järel tutvusin ka kogu ülejäänud seltskonnaga. Sirli aka Honey, Erlend aka Nuki, Kristjan aka Kitu. Tundus üpris lõbus kooslus olevat ning nad veensid mind, et enam ma koju ei kipu. Kuna poistel olid jääknähud ning pigem tahtsid õlut juua, siis me Sirliga pidime roolimise ameti endi peale võtma. Kaks blondiini nagu me oleme, ei suutnud välja mõelda kumb rooli läheb...mul polnud sõitmise vastu midagi, kuid lube polnud..Sirli ei tahtnud linnas sõita.. mind lükati rooli. Tegime ujumise peatuse Perthi lähedal Joondalopis ning Sirli läks rooli. Vägagi lõbus oli..poisid tegid tagaistmel tantsu ning nõudsid peatust, et pissida ja tantsida...kohalikud olid päris hämmingus kui neli inimest auto kõval tantsivad. Hiljem selgus, et meie peatuse kohas on emud, keda hakati just toitma.
Õhtuks jõudsime Cervantesesse ning tegime oma laagri ookeani äärde, mida kutsuti Thirsty Point. Lahe on see, et kogu matka varustus oli autoga kaasas, mis võimaldas korraliku õhtusöögi teha. Edasi läks tantsuõhtuks ning full moon partyks (täiskuud tõusis silmnähtavalt taevasse). Magasime telgis, kuid ööd on vääääga külmad. Õnneks võtsin farmist veel endale villase teki kaasa, mis päästis mind kindlast külmumisest.
Järgmine hommik naersime end Sirliga herneks kui digikast eelmise õhtu pildid leidsime ning saime alles kl 11 liikuma. Ennem muidugi keetsime herkulaputru ning tegime fotosessiooni rannas.
Seekord olid siis poisid roolis. Esimene peatus oli Pinnacles, mis kujutab endast kõrbe, kus on palju imeliku kujuga kivisid.
Läbisime veel kauneid rannaääseid külasid ning õhtu lõpetasime Oakabella Homesteadis. Vähemalt sai seal 8 dollari eest pesemas käia ning mitte nii metslase elu elada. Öö on ikka veel külm, kuna Perthist lahutab vaid 600 km.
No comments:
Post a Comment