The Lamb Van

Lehmafarmi raha pole ikka saanud. Käisime väidetava bossiga reedel läbirääkimas ning selgitasime olukorda...täitsime vajalikud dokumendid ning loodetavasti käitutakse ikka õiglaselt...täielik peavalu ikka. Meil on tunne, et varsti teatakse meid siin Broomes igal pool kui "two Estonian girls". Küll me kohtame meile ajalehte ostnud tädi kaubamajas v vorstivaguni töötajaid. Broome on ikka pisike küll.
Toiduvagunis saime ka töötada täpselt nädala pärast...seekord siis mõlemad palga eest. Kohtaks oli küll Derby, mis on 200 km Broomeist eemal, kuid tegu oli jälle hobuste võiduajamisega. Bussid sõidavad Derbysse vaid 3 korda nädalas ning muidugi hakaksime me alles sinna poole liikuma sama päeva hommikul.
Kl 7 hommikul alustasime hääletamist tee ääres sildiga DERBY. Saime peaaegu kohe ühe rekka peale, kes sõitis Perthi. 36 km Broomest väljas ühe roadhouse juures jätkasime. Tekkis kerge paanikaosakond jälle. Lubasime Derbys olla kella 10ks, aga ühetgi...mitte ühtegi autot ei möödunud meist. Muidugi ei tahtnud me hääletada, kuid Steve lubatud naaber siiski laupäeva hommikul Derby poole oma autoga ei sõitnud. Peale 20 min möödus meist üks auto ning peatus. Tegemist oli mehega Aafrikast ning tundus, et tal olevat suht kiire Derbysse jõudmisega, kuna sosistasin vahepeal Sirlile kõrva, et vt 160...mille peale Sirli sosistas vastu...ei 170. Muidu oli muhe mees ning jõudsime pool 10 aafrikarütmide saatel Derbysse.

Derbys pidavat mitte midagi olema. Enamus elanikkonnast moodustavad aborigeenid ning lihtne on vägivalla ohvriks langeda. Seepärast me väga eelmine päev Derbysse minna ei tahtnud ka.
Derbys töötasime the Lamb Van-is, kus kõik söögid olid lambast....saime jälle hiiglaslikud särgid ning mütsid. WC pidi ettevaatlik olema ning kontrollima, et konne potis pole ning dušši all sai elektrit kui kraane puutusid.:D.
Töötasime 13 h, mis iseenesest möödus kiiresti. Tunda andsid jalad ning ühel jalal tabas mind elevantsustõbi, kuna nädalatagune lehmalöögi paistetus ei tahtnud veel ära kaduda. Kõige rõvedam osa oli muidugi koristamine, kuna olime umbes sama väsinud nagu pärast lehmafarmis töötamist...peas kummitasid igasugused teenindamisega seotud laused..."would you like to have some gravy with it?"
Sain jälle naerda kui vaatasin, kuidas Sirli nagu tuhkatriinu oma määrdunud valge seelikuga, The Lamb Van nokamüts peas, tüdinunult harjaga põrandat pühkis. Vähemalt teenis korralikult...eriti kui võrrelda sellega, et 5 aastat tagasi Eestis restoranis töötades oli mul tunnipalk 17 kr :D
Magama pidime ühes rekkas, kus Sirli keris diivanile ning mina ülemisele narile. Kõige luksuslikum just polnud :P

Järgmine päev viis Steve meid Broome ilusamatesse kohtadesse ning oma lemmikrestorani.
Steve nimelt ei tahagi, et me ära läheks ning on kõikidele teistele couchsurferitele ära öelnud. Ta suur Eesti fänn ning õpib isegi keelt juba. Saadab meile sõnumeid eesti keeles, kuna tal on kindel plaani järgmine aasta Eestisse tulla.
Alustasime Sirliga regulaaselt trenni tegemist. Iga hommik kõnnime v jookseme 3 h rannas ning ujume. Selleks, et Steve ka kaasa saaks tulla, algab meie retk juba kl 6 hommikul kauni päikesetõusuga. Hea on ka see, et siis pole liiga palav.
Üks hommik avastasin oma rõõmuks, et ookeanis on kerge laine ning laenasin Stevelt sufilauda. Tundsin end suht hai söödana kui üksi seal ookeanis laineid ootasin, kuid surfata oli jälle ülihea. Samal päeval läksime ka tennist mängima. Üks Steve õpilane lasi meid tasuta mängima ning tegime kolmekesi mõned gamed. Võiks öelda, et kaduma läinud talent, noh!