Läheb kuumaks

Hommikul tavalised pakkimisprotseduurid ning mina istusin jälle rooli. Peale 400 km jõudsime Port Headlandi, kus palusin peatust, et korra ujuda ning tuulutada. Ekslesime linnas sadamani, kuid randa esialgu ei leidnud. Sirliga läksime linnakaarti otsima ning posid tegid endale kiire lõuna. Leidsime kaardilt ranna, kuid minu pettumuseks olid juba poistel teised plaanid...kohe edasi põrutada. Olin hingepõhjani solvnud, kuna viskas üle see pidevalt kõrbes sõitmine kompromisse tegemata. Tahtsin ju vaid korra vette...ja pealegi oli mul villand neile pissipeatuste tegemisest. Igatsesesin üksi reisimist ning sain täpselt aru, mida Sirli tundis kui ütles mõni päev tagasi, et läheb üksi Carnarvonist edasi. Mis seal ikka...Sirli istus rooli.
Tegime peatuse ühes roadhouses ja oh imet! Kohtasin seal Maurat...itaalia tüdruk, kellega seilasime 5 kuud tagasi Withsunday saartel. Kohtumisrõõm oli suur ning uskumatu.
Kuna väljas oli tõesti kuum, siis hakkas Honeyl roolis peale 200 km halb ning vahetasin tagasi. Peatumimskohaks valisime seekord 8 Mile Beachi karavanpargi.
Jooksime kohe Honeyga randa, et viimast päikest nautida. Rand oli imeline koos oma suurte rannakarpidega.
Peale sööki otsustasime randa magama minna koos oma magamiskottidega. Leidsime Sirliga lamamistoolid ning nautisme merekohtinat ning tähistaevast....milline õhtu!
Öösel kobisime siiski telki tagasi, kuna tuul oli üpris tugev.
Hommikul võtsime jälle suuna Broome poole. 320 km veel jäänud.