Chaffing

Esimene Chaffingu päev oli suht leebe...pidin põhiliselt vaid viljakotte ringi kärutama. Chaffing iseenesest on heinapallide tükeldamine...ehk sellest tehakse hobusesööta. Masin tudub vähemalt 100 aastat vana ning selle on Tom ja Peter (minu bossid) ise ehitanud. Lärmi teeb ta kõvasti ning kõik kohad on heinatolmu ning puru täis...niisiis on soovitatav kaitseprille ning maski kasutada. Üks tüdrukutest peab kotte masina külge panema ning nende täitudes ära võtma ja teine kaalub ning õmbleb kinni. Füüsiliselt väga raske pole, kuid see heinasadu on tõesti vastik.
Peale minu esimest tööpäeva läksime kohaliku Markiga öösel jänesejahile. Istusime autokastis ning sõistime mööda põlde ringi. Jayl oli püss ning Annika näitas valgust...mina nautisin niisama kaunist tähistaevast ning olin õnnelik, et Jay ühelegi pihta ei saanud...jänkud on armsad ju 
Jägmine päev chaffingul läks põrgu lahti...mind pandi kotte vahetama....Esialgu mu külmad sõrmed ei töötanud nii kiiresti ning muudkui pidin tõmblema...Polnud tükk aega nii kiireid liigutusi teinud...ohh kuidas mulle see töö ei meeldi...vähemalt pole igav 
Annika ning Jay olid too päev värvimas ning Khaz ja Joy lahkusid. Darryl ei tundu just kõige toredam inimene olevat, kuna kunagi ei tea, mis ta sinust seljataga räägib. Khazile ei kirjutanud ta vajalikule dokumendile alla, et teise aasta viisat taodelda, kuna ütles, et ta on liiga laisk. Super on kolm kuud sellises kohas niisama passida :P
Nädalavahetusel käisime ümbritsevaid külasid uudistamas. Vähemalt on see hea, et minu käsutuses on 84. aasta toyota corolla, millega kruusateedel farmide vahel sõita. Suht retro on siin kõik, kuid mulle meeldib. Esimene kord teel sõites tõmbasin korra paremale poole teed, kuid õnneks sain kohe olukorrale pihta, et viibin siiski veel Austraalias ning suurt hämmingut teistele juhtidele ei tekitanud. Vähemalt pole siin kohas lubadega midagi teha, mida mul politseionule näidata poleks.
Terve nädalavahetuse saime loomade järgi vaadatud...minu lemmik on pisike kavane kutsikas Topsy, kellega müraks päevad ja ööd. Majakeses, kus me elame, veedab enamuse ajast ka kass Leslie, keda me kutsume Ginger catiks. Tema ülesandeks on hiiri püüda, kuid enamuse ajast on ta näljane ning kerjab toitu ning sööb kõike (mitte et hiirtest puudus oleks). Gigerile meeldib kahe ukse vahele jäänud ööliblikaid süüa ning loomulikult hävitab ta kõik sinu küpsised, kui need lauale jätad. Ta käitub nagu koer ning näub liiga tihti...lakub ka liiga palju...täitsa koerkass. Ega siin midagi muud peale loomade kirjeldada pole... Päikeseloojang on imekaunis ning panoraamvaate üle ka ei kurda....kuid hulluks võib minna kui koguaeg siin elu üle järgi mõtled. Tahaks sooja Eestisse :P