Free to roam!

Viimane päev tallis ja edasi on vabadus...ei tea kui kaua ja kus kohas, kuid hing on kerge ja ärevus sees. Tahaks paljudesse kohtadesse jõuda, kuid vaevalt, et kuuajaline orjatöö selle kõik katab :D
Pealegi olen kiindunud oma lauda ja ei tea, mis nüüd peale hakata...ikka jube tülikas on seda endaga kaasas tassida, kuid ookeani ääres reisides oleks lihtsalt super aeg ajalt surfata.
Viimane nädal olen suht sotsiaalne olnud ja seetõttu kannatas lainetes möllamise aeg(kuna päeval vajusid silmad kinni). Kuigi peaks mainima, et tingimused pole üldse head, kuid üritan ikkagi (seepäast kutsub Shane mind cyclone surferiks).
Et väheke oma toast eemale saada tutvusin Gold Coasti coach surferitega, kes pidevalt korraldavad üritusi. Vägagi rahvusvaheline seltskond oli, kus domineeisid kiivid ja agentiinlased. Läksin lambist ühte korterisse ja tutvustasin end :D aga teistele üitustele ei jõudnud enam, kuna järgmine päev tuli tahtmine hostelisse minna, et backpackeritega tutvuda ja natuke mõtteid koguda, mis edasi teha. Selgus, et see õhtu oli tegu Big Night Out-iga, mis tähendas suure seltskonnaga mööda linna ringi käimist ja erinevaid klubisid külastades..päris vahelusrikas minu töö-söömis-magamis-elule. Kuid otse tööle jälle minna oli ränk ja unevõlg on talumatuks muutunud. Hostelis jäi mulle silma 8st raamatust üks, mis oli Minu Austraalia e märk sellest, et Surfersis liigub ikka eestlasi (polnud kohanud veel). Probleem sai lahendatud reede õhtul kui jälle hostelis sõpradega juttu ajasin (mitte, et ma elaks enam seal) ning küsisin ühe poisi käest, kust ta pärst on, mille peale tuli vastus, et from Estonia...hahahaa...ja me rääkisime enne 10 min inglise keeles juttu. Töötab ta heategevuses, kus kogub raha annetusteks ning teenib korralikult iga inimese pealt, kes nõustub ühinema...suur lobitöö ja vaevalt, et ma midagi taolist siin tahaks teha. Nii ma siis olen nautinud need viimased päevad tasuta pidusid seal hostelis :D
Heaks küljeks oli hostelis ka rannalähedus. Ookean on 20 m kaugusel ja saab kiiresti surfivõlusid nautima minna. Viimane nädal on nii suured lained olnud, et hirm poeb naha vahele ja vaatan lihtsalt suu ammuli, kuidas minu ees hiiglaslikud lained murduvad tõršš ja tõršš ning siis kiiresti sukeldun, et laine mind minema ei pühiks. Normaalsetes tingimustes pole mul enam probleem laual püsida, aga hetkel on ookean mässuline ja enamus aega otsin oma jalgu ja käsi taga kui laine mind endaga kaasa võtab :D

Natuke peab ka Shanest kirjutama :D
Shane tuli üks öö koju ja hakkas hommiku kl 3 minu kallal nokkima...miks ma õnnelik pole jne...täiesti kohutav kui jäärapäine võib üks inimene olla...põgenesin lihtsalt kohe tööle ja tagasi tulles oli ta kadunud ning mulle jälle meetripikkune kiri jäätud...ei saa aru, mis tema peas toimub, kuid need vihahood on täiesti talumatud...vähemalt ei tule ta enne korterisse kui mina ära lähen :D Vähemalt tegi ta postkasti lahti ja vuhhhuuu...sain lõpuks krediitkaardi kätte..