Praami pilet on sinna muidugi ülemõistuse kallis, kuid saare peab ikka ära nägema. 45 min sõitu ja imeline loodus ootab meid. Sarnanaeb veikie Byroniga, kuna rannajoon on liivarandu ja kaljusid täis. Eriti kihvt oli vaalakivi, mis tegi täpselt vaala häälitsusi, kui laine kivisse lõi ja keskelt vett välja purskas. Tegime tõsist bushwalkingut ning üritasime ookeanis vaalu silmata. Kahjuks ei jõudnud delfiinide söötmist ära oodata ning sõitsime Brown lake-i ujuma. Väga kahtlane oli seal ujuda, kuna järv oli pruun ja täiesti läbipaismatu, kuigi põhi oli valge liivaga kaetud. Edasi sõitsime loodusparki, et matkata Blue lake-i juurde. Küll oli ikka pikk maa sinna ja ei ütleks, et mingi väga eriline järv oleks olnud...vähemalt sai ujuda jälle...imestama pani see, et ei kohanud ühtegi inimest teel ning üleüldse on saar suht inimtühi. Igastahes olin õnnelik, et ikka saare ära nägin ning nautisime praamiga tagasi sõites maalilist päikese loojangut. Sain korraks the Gapi džungli majast välja ja kes teab kaua ma veel Queenslandis olen.
btw, stradbroke on saare nimi, hihi.
ReplyDeletea kle, kas sinna ilma autota tasub minna ?
Njah, mul neid vigu tuleb siia päris tihti sisse, kuna kiire on ja teatud tähed ei taha klaviatuuril pehme vajutusega töötada, aga autoga on ikka hea ja mugav seal ringi sõita ja minna sinna, kuhu ise tahad...need bussituurid mulle ei istu. Rattaga jääks ühest päevast väheks kindlasti väheks, kuid muidu mõeldav.
ReplyDelete