Asjad on paremaks läinud. Laupäeva hommikul sain teada, et see monsternaine on oma töödejuhata kohast tagandatud ja salaja räägiti ka peatsest vallandamisest. Lõpuks ometi loodi ka meie tallis süsteem nii, et igal ratsutajal on oma inimene, kes hobuste eest hoolt kannab. Mina tegin lihtsalt terve hommik bokse ja võiks öelda, et pole kunagi nii ilusat hommikut olnud kui see :P
Shanega on teised lood. Nimelt ajame me mõlemad üksteist närvi...mina pidavat teda hulluks ajama sellega, et tulen töölt ja olen kub ning õnnetu...mind ajab see suht marru, et pean peale kohutavat tööpäeva, kus olen ainult sõimata saanud, järsku kodus väske ja puhanud olema....temal on jah seda lihtne öelda, kuna lebab päevad otsa diivanil...Lõplikult vihastas ta mind väja sellega, et valetas mulle, et saada rent ennem kätte kui Byronisse läheb ja sellepärast jäin tööle hiljaks...Esimest korda avaldasin oma arvamust, mis ma sellest arvan ja tagajäjeks oli raevus Shane, kes põrutas uste paukudes minema ning olin otsustanud, et jägmine nädal ma sinna enam ei jää.
Nv veetsin jälle Priidu ja Ande kodus, kuhu tulid ka Siim ning Margus oma eksootiliste toakaaslastest tudengineiudega...vahelus oli päris hea ning polnud enam tükk aega nii hullusti naernud.
Järgmine päev oli suht sünge, kuna hakkasin endale jälle mingit plaani välja mõtlema...peab jälle üksi teele minema, kuna poisid teatasid, et finatsilised seisud ei luba Uus-Meremaale minna ( vihma sajab ja tööd ei ole). Bookisin hosteli nädalaks ära ja ootasin põnevusega, mis mu bäkkeri elu toob, kuna sain Shanelt sõnumi, et uus inimene kolib esmaspäeval sisse.
Pakkisin juba asju ning olin valmis hostelieluks kui Shane helistas ja tegi selgeks, et see nädal on korter minu päralt ja järgmine nädal kolib uus inimene sisse...nojah, mis seal ikka...saab vähemalt rahus puhata nagu viimased 3 nädalat.
Oehh, eilne Ruja rockooperi vaatamine tuletas mulle meelde, kui väga ma igatsen teatrit
No comments:
Post a Comment