Järjekordne töö otsimise päev. Esiteks läksin lähedal asuvasse hiigelsuurde ärikeskusesse, kuna äkki on seal kaupustes müüat vaja, kuigi eriti ahvatlev see mõte polnud...olen peaaegu Sydney faasi jõudnud, kus varsti võtan kõik pakkumised vastu. Küsisin vist ühest poest tööd ja teistesse ei hakkanud minemagi. Ei teadnud, et see nii raske on. Kauplustest väljudes nägin kohta, kus oli free lunch...kodututele ja vaestele...võiks ka backpackerid sinna alla lugeda. Piilusin sisse, kuid mu söömakaaslased polnud just minu maitse ja jätsin selle tasuta burgeri sinna paika. Kõmpisin ühte tööbüroosse, kuid seal öeldi, et mu vaja ennem RSA ära teha (responsible Service of Alcohol), alles siis saan nende andmebaasidesse...brrr...mul pole ju krediitkaarti, et online seda teha ja kursuseid tehakse vaid teatud päevadel...
Ohh well..kõpisin edasi ja mulle tulid vastu hobusetallid. Peaks mainima, et koht on viis korda ilusam kui Sydneys, kuna siin on linn kanaleid täis. Võtsin selle karmi otsuse vastu ning kasutan oma viimase häda varianti...küsin jälle kuskil tallis tööd...vähemat on see linna keskel ja ookean kuskil 3 v 4 km kaugusel. Ja oh imet...varsti tuli mulle ette tutava nimega Patinack Farm. Läksin sinna ja küsisin tööd...mõisteti mu põhjuseid , miks ma Sydneyst ära tulin ja mainiti neid indude horde ka, kes seal töötavad. Väike kõne ning homme kl 3.30 pean kohal olema. Ai kurja...kas jälle hobused!
Läksin jala koju, et mõõta seda vahemaad, mis homme läbida tuleb...45 min...pole väga paha. Olin saanud kerge päikesepõletuse, mida pilvisele taevale ei osanud jälle oodata.
Mul on nüüd vaja jalgratast...ja muidugi surfilauda.
Õhtul randa jalutades hakkas mulle silma esimene lohesurfar, keda üldse Aussis näinud olen. Tekkis järgmine soov...endale lohe hankida ja kõik minu vabad päevad sellega sisustada...sellesmõttes on hobusetöö hea...hommikul varakult arvatavasti vabanen ja siis pealelõunat uuesti. Kl 6.30 on juba pime ja siis saabki ilusti magama minna...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment