Kolmas päev ja põlved on marraskil ning surfilihased valusad. Ega need lauad just tuttuued pole ja seepärast on nii mõnelgi meist mõnusad surfiarmid. Pinda käib see, et simad on soolasest veest punased ja mõni tegevus nagu kalipso pidev selga ajamine ja ära võtmine.
Surfasime täna Pacific Palm-is, mis oli ümbritsetud muinasjutuliste mägedega. Ilm oli kehv ja hall nagu meie tuju ning olek. Lained olid nii suured ja tugevad, et enamus päevast surfasid instruktorid oma shortboardidega ning meie lesisime rannas. Sain küll mõned lained püütud, kuid enemasti oli see lihtsalt enda peksmine, kui tahtsid oma massiivse softboardiga mässulistest lainetest läbi pääseda. Viskas ikka üle küll, kui jälle lainetes rullusin nii, et ei saanud aru, kus on mu jalad v käed.... lausa kirusin surfamist. Saime vähemalt korraliku hoovuste/loodete/ voogude õppetunni, kuid kahtlen, kas oskan täpselt öelda, kus võib surfata ja kus mitte. Positiivne asi päeva juures oli, et ookean oli delfiine täis ning läksime Katjaga nendega ujuma...natuke hirmus oli, kuid haisid sel juhul veest ei leia, kui delfiinid läheduses on. Üritasin lootusetult oma digikaga neist pilte teha, kuid suurte lainete tõttu tundsin, et see võib uppumisega õppeda kui jätkan :P.
Õhtul rääksin perenaisega ning küsisin, kas võin siin töötada. Olukord on lihtne...hüppan Byron Bayst järgmine nädal surfibussile ja sõidan laagripaika tagasi...olin tööle võetud!
Palka seal küll ei saa, kuid öömaja, toidu ja surfi eest töödata pole paha...ei jõua ära oodata.
Ilmad lähevad ainult vihmasemaks ja tuulisemaks..vihmaperiood on algamas..krt.
No comments:
Post a Comment