Vastik kui sul järsku nii palju asju vaja on. Ratas, surfilaud ja muidugi kunagi tulevikus lohe. Reedene päev oli lihtsalt aja rasikamine. Pärastlõuna oli küll vaba, aga midagi tarka ei leidnud endale...ainult tuiasin ringi ja helistasin 10 korda postkontorisse, et oma krediitkaardi jama ära korraldada...kõik tulutult. Teen jälle käimisrekordeid, kuna juba ainult tööle kõnnin 45 min.
Järgmine päev lubas Shane, et me leiame mulle ratta...olin täiesti skeptiline selle koha pealt, sest suht mõttetu üritus tundus olevat...kõik stendid ja ajalehekuulutused olin läbi vaadanud.
Hobustega oli seekord põnev...pidin neid muudkui ujutama ja pärast metsa jalutama viima...võite ettekujutada kui pime on kl 4 öösel. Mingid loomad jooksid metsaraja kõrval ringi ja igaks juhuks ajasin terve tee hobustega juttu, et nad ei kardaks, samuti jäid ka pooled häälitsused mul siis kuulmata.
Ratast oleks ikka hädasti vaja...milline vabadus! Pealegi ei taha ma Shanele enam tüli teha, kuna viimased hommikud on ta mind autoga tööle viinud ja ise randa harjutusi tegema läinud :P
Käisime mitu second hand poodi läbi , aga tulutut. Lõpuks leidsime kasutatud rattad Palm Beachis ja Shane on vana kala kaupemises, mis tõttu sain ratta 50 dollariga pluss kiivri tasuta. Oma vana rattaluku äris ta mulle 10 taalaga...polnud paha. Lisaks rattale, leidsin poest endale ka surfilaua...100lt dollarilt 80le polnud paha diil. Tegu on küll suuremat sorti shortboardiga, kuid oma soovitud malibud ei raatsi 400 dollariga osta...ma arvan, et saab hakkama sellega küll, kuna Shane väitis, et õppimiseks kõlbab küll ja eks laud nägi päris ilus välja ka (K täht on nina peal).
Autosse ratas ei mahtunud ja pidin Surfers Paradise kuskil 20 km rattaga sõitma, et kohe surfama minna. Oli megapalav...kuskil 38 kraadi ja päike paistis lagipähe...aga ma olin nii õnnelik. Poleks iialgi uskunud, et leian Gold Coastil vähem kui nädalaga odava elamise, töö, ratta ja surfilaua...rohkem polegi vaja, et paradiisi elu täiel rinnal nautida.
Surfata enam ma see päev väga ei jaksanud, kuna eks laud nõuab harjumist ( tükk maad pisem kui suur kindel longboard). Mis seal ikka tööle tagasi peale surfi ja õhtul jälle Surfersisse oma uue rattaga linna uudistama. Rattas on muide igati tipp-topp...21 käiguga ja puha. Nagu selle selga hüppasin ja foori taga ootasin, tuli keegi indu vist...nice bike...lets have a challange...haha...naresin jälle ta välja.
Ohh...mulle lihtsalt nii meeldib Gold Coast(pildil on vaade, mida naudin õhtuti üle silla minnes)...isegi kui ma kedagi siin ei tunne...va mu kentsakad hobusesõbrad ja veel kentsakam korterikaaslane. Õhtuti on linn nii melu täis...jäin peatuma ühele tantsuõhtule, mis toimus kuskil rannaäärse hotelli ees. Kohe meenus Oliver ...ja kujutasin ette, kuidas tema neid tädisid seal tantsutab, sest eks neid paare oli palju, kus noor poiss keerutas keskealist naist. Pulliga oleks kindlasti rock`n`rolli kinni pannud ;)
Nüüd on mu päevad saanud kindla plaani...hommikul sõidan rattaga tööle 5 km...töötan 4 h raskeid ämbreid ja muid kaste tõstes...koju tagasi rattaga...surfama...tööle tagasi rattaga...2,5 h tõstetrenni hobuste juures ja rattaga koju tagasi...peaks vist vormi saama küll :D
No comments:
Post a Comment