Jätsin mineku Byronisse liiga hilja peale, kuna ei arvesanud ajavahet Byroni ja Brisbane vahel( esimene asub New South Wales-is ja teine Queensland-is). Kõik bussid olid välja bookitud nii, e ainuke võimalus Üks fail teise järel. Ega alati ei saagi asjad nii minna nagu tahad...niisiis..
Jätsin mineku Byronisse liiga hilja peale, kuna ei arvesanud ajavahet Byroni ja Brisbane vahel( esimene asub New South Wales-is ja teine Queensland-is). Kõik bussid olid välja bookitud nii, et üle jäi rongiga Gold Coastile sõita ja edasi Byronisse hääletada. Rongilt maha tulles, avastasin, et olen kusil pärapõrgus ja kiirteel hääletada pole võimalik. Sain ühe auto peale, mis küll Byroni poole ei sõitnud, kuid pakkus mulle öömaja, kuna aeg oli hiline ja võimalused kahanesid sihtpunkti jõudmiseks. Tegu oli ühe armsa perega, kes elasid ilusas majas Gold Coastil...alternatiiv oli muidugi Benide juurde juurde tagasi minna, aga olin sekslemiseks liiga väsinud ja pealegi lubas pereisa mind homme Byronisse sõidutada.
Hommikul ilusti kl 8 Byron Bays ja hakkasin juba surfibussi koristama kui üks instruktoritest järsku teatab, et mul pole kohta surfilaagris, kuna neli inimest otsustas kauemaks abistama jääda. Kenake küll...uitasin pool päeva Byronis ringi ja mõtleisn endale edasist plaani välja..üks võimalus oli Byroni lähedale metsa ühele couch surferile külla minna...v tagasi Gold Coastile ja tööd leida...kuna Ben vastas kiiremini, siis võtsin suuna põhja poole. Väga hääletamise tunne oli, kuna viibisin otse tee ääres, mis viis Kullarannikule ning mitte mingil juhul ei tahtnud vihmas oma suure seljakotiga 2 km bussipeatusesse kõmpida. Esimene auto kohe peatas ja tutvusin Shanega. Natuke kummaline mees oli..kuid ülimalt sõbralik ja abivalmis. Nimelt pakkus ta mulle oma korteris tuba, kuna eelmine üürnik kolis just välja. Just seda mul vaja oligi ja odavamat hinda kui 70 dollarit nädalas ei leia kuskilt. Pealegi lubas ta mulle surfitunde anda ja mind oma püütud kalaga toita. Käisin ka korterit vaatamas, mis polnud paha...sain magamistoa ja tema magab elutoas...natuke väike oli, kuid eks vaatab, kuidas asi kulgeb.
Naasesin Mermaid Beachile ning Benid võtsid mind meeleldi vastu. Nautisin iga sekund seda kaunist ookeani vaadet.
Järgmine päev läks töö otsimine lahti..proovisin end mitte sellega väga stressata, mis tähendas, et poole oma päevast vedelesin rannas ja tuiasin niisama ringi. Tundus suht mõttetu, kuna kõik restoranid ütlesid, et helistavad kui midagi vabaneb..kust ma üldse tean, et nad mu resümee oma juhatajale edasi annavad? Ja päris nad heistavad :S ohhh..
Koju kõndsin jälle mööda rannikut ning nägin, et lained olid kaldale uhanud suure siilkala...aitasime eluka vette tagasi ja kohkusin mõtte juures, et ma ju ise ujun seal vees koos nende suurte kaladega. Hetkel meeldib mulle Kullaranniku rand kõige rohkem..ma ei tea miks..see on suht tavaline, kuid vesi on siin soe, võrkudes ei pea ujuma ja lained suured...vbolla sellepärast. Surfersist kaugemates randades eriti inimesed vees ei uju...eriti just nädala sees...täitsa kummaline. Kuid tuleb tunnistada, et ka mina ei võta siin Aussis päikest, vaid pigem poen kuskile varju alla.
Järgmine päev tegin hommikuse supluse selles vahuses meres (vahtu oli nii palju, et jooksin selles nagu lume sees).Samal ajal sadas ka vihma...Suurepärane tunne oli, kuna olin vist ainuke inimene terves rannas, kes ujus sel ajal.
Pakkisin jälle asjad ning kolisin Shane juurde.
:)tohib ma pakin ka asjad ja kolin sinna Shane`i juurde?
ReplyDelete