Järgmine päev pandi mind ja Meritit Tongola kartulifarmi tööle. Farmerid pole just eriti lõbusad ja suhtlemisaldis seal, va üks puujala ja -käega mees, kes teeb oma seisundi üle koguaeg nalja :D
Niisiis harveseri peale jälle tööle. Pole veel nii hulle kartuleid näinud...rabasime nagu hullud, aga siiski pooled mädanud ja rohelised kartulid jäid lindile...muidugi suutis üks farmeritest selletõttu oma pahameelt koguaeg näidata... Pm kartulimäda pritsis vahepeal igas suunas ja me Meritiga suutsime vaevalt okserefleksid tagasihoida. Kuid asi läks ainult hullemaks, kuna hakkas sadama ja tuul puhus kõvasti. Olin ainut õhukese särgi väel ja ilma kaitseprillideta....mõtlesin, et suren kohe ära, sest nii külm ja vastik oli. Seal farmis ei kohelda just eriti hästi töötajaid...4h jutti...pool tundi lõuna ja uuesti 4h. Õnneks küsisin endale sooja pusa peale ja asi polnud nii hull. Enne minekut panime ka mõned apelsinid ja sidrunid endale aiast kaasa...hästi magusad igastahes.
Järgmine päev jälle...kuid kõigest paar tundi...sellest piisas, et kartulist tüdineda...pealegi on mul juuksed täiesti oranžid sellest mullast...pole hullu, olen ennemgi seda värvi olnud :P Korraks saime ka ehmatuse osaliseks, kui üks rotipoiss oli lindile saanud ja peaaegu hüppas meile Meritiga sülle...kukkus uuesti maha ja farmer ässitas koera teda sööma, kuna tema tagajalad enam ei funktsioneerinud. Koer rotti ei söönud ja rohkem tema saatusest ei tea midagi.
Kuna enamus olid tööl, siis läksin lõunal uudistama linna välibasseini...ujusin seal üksinduses, nautides samal ajal vihma...pole ime, et keegi teine sinna ei roninud :P
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment