Lisaks ämblike, madude ja krokodillide kartusele, hakkasin rannas magades kuulatama ka konnade häälitsusi. Nimet proovisin just unelainele saada, kui kaks poissi taskulambiga ilmusid välja mitte kuskilt ja väitsid, et otsivad konnasid :D muidugi kutsusid ka peole, kuid ma pigem lamasin edasi oma magamiskotis. Minge randa magama, minuga midagi ei juhtunud ja päikesetõus oli imeilus koos linnulauluga!
Hommikul sain ühe toreda naisterahvaga Trinity Beachile, kes töötas medõdena ja reisis mööda Aussi ringi ja tegi erinevates haigates tööd kui raha sai otsa :) mõnus elu.
Edasiseks mureks oli mul leida Trinity Beachilt couch surfigust leitud naine - Karen, kelle seletustest ma telefonis jälle täpselt aru ei saanud :P Täiesti juhuslikult nägi ta mind ookeanis ujudes ja jooksis mulle järgi kui autost väljusin ja vale suuna valisin (leppisime tegelikult hilisema aja kokku). Karen oli väga tore...väidetavalt juba 5 korda surnud, kuna oli äsja vähiravist paranemas. Teda võib nimetada crazy lady-ks ( u 45 aastane), kuna pole vist asja, mida ta teinud pole. Ta elas üksi ilusas basseiniga ridaelamus ja majutas samal ajal ka ühte saksa paari. Karen oli lihtsat nii tore ja veetsin temaga terve päeva koos...käisime shoppamas ja tegin kõik tema toimetused kaasa. Ta andis mulle ka vegemit-i maitsta, mis maitses nagu kuiv soolane määre...ei tea miks Aussid seda söövad (Karen ei saanud ise ka põhjusest aru) Õhtul viis ta mind ja saksa paari ookeani äärde sööma. Vaade oli suurepärane ja õhk mahe. Järgmine hommik sõidutas Karen mind Cairnsi, et ma saaks oma sukedumiskursust alustada.
Kursus kestis 4 päeva ja siis pidi minust sukeldumisloa omanik saama (kuni 18 m). Kõigepealt tuli läbida arstlikkontroll, mille seljatasid 5st inimesest 3 (jeeei, mina ka). Selline pisike grupp meil oligi, tavaliselt on ikka suuremad. Minu ja kahe sakslasega tegeles instruktor Sam, divemasteriteks pürgivad Robbie ja Braendan e 1:1. Tundus nagu istuks jälle koolipingis ainult, et sulle pööratakse koguaeg tähelepanu (Kaidi, do you understand what neutral bouyency is?...mina jälle pööritan silmi ja...no :D Suht naljakas oli ka...vähemalt täiendasin oma sukeldumissõnavara. Pärastlõunal läksime ka basseini ja algul oli ikka hirmuäratav küll, kuna teades kõiki neid ohtusid ja õnnetusi, ei tahtnud midagi valesti teha.
Õhtu oli jälle lahtine, kuna Karen ei saanud mind enda juurde võtta, keegi järgmine inimene pidi tulema. Niisiis saatis ta mind Andrew juurde, kes elab Cairnsi kesklinnale veits lähemal. Jälle need arusaamatud kõned telefoniga ja õhtul istusin juba Rattle and Hum-is koos Andrew, tema sõprade ja kahe sakslasega, kes ööbisid Andrew juures. Proovisime ka Esplanaadi Lagooni basseini ära ja kohtusin seal Athertoni nimestega. Selles suhtes on Cairns fantastiline...täielik troopika pealinn, kus leiab suure basseini otse ookeani äärest.
Andrew-l on kena maja koos basseini ja oma baariga. Sakslased, kes elasid tema juures on Austraalias pidevalt hääletades ringi sõitnud ja nendega sai palju nalja. Igal pool on ainult sakslased! Ja homme on mul eksam! :D