Milla Milla

Peab harjuma selle tüüpilise Austraalia ajaplaneerimisega. Nimelt oli kokkulepitud, et kl 11 on väljasõit suure bussiga, et kõik tahtjad saaksid Milla Milla-sse. Kuid tegelikkus näitas, et pool 2 hakkas meie van sinna poole sõitma (kuna kellelgi ponud D-kategooria juhilube). Milla Millas asub koskede ring...vist oli 6 erinevat koske, mis on ümbritsetud ürgsete vihmametsadega. Mina, Illimar, Andre, Merit, Villu, ja kaks saksapoissi mahtusime ilusti backpackerite van-i ära. Esimene kosk asus super kaunis kohas, kus sai ka ujuda. Kuigi vesi polnud eriti soe...u 20-19 kraadi, siis pooled meist vette ei söendanud minna, aga ma ei saanud ju võimalust kasutamata jätta...ujuda kose alla ja kõndida mööda kive selle taga...kuigi peaks mainima, et tänu kuivale perioodile näeb kosk suht nirede moodi välja.
Ülejäänud kamba ootamisest ei tulnud midagi väja ja läksime teiste koskede juurde ka...tõeliselt ägedad ürgsed vihmametsad on seal...ja ohh seda rõõmu kui banaanipuud metsas näeb :P Neli koske läbi käidud, otsustasime Athertoni tagasi minna. Peab mainima, et Atherton on lavamaadega ümbritsetud ja autoaknast tasub ikka välja vaadata.
Õhtul sain ma veel ühe elamuse osaliseks...nimelt tuli välja, et mina pean autot juhtima ja poisid Tolgasse viima (naaber külake, kus elavad ülejäänud eestlased). Mul siin niigi teede ületamisega probleeme ja tänavad on ikka maru kahtlased. Mis seal ikka! Kuna vihma sadas, siis tekitas suunatule ja kojameeste sisselüitamine raskusi...kõik on siin Rohelisel Mandril teist pidi...jah, isegi vesi läheb kraanist teises suunas alla :D Väikeste feilidega sain ikka kohale ja seal ootas meid veel terve kari eestlasi...no tõesti...see oli juba veits häiriv ja mitte ainut mind ei ärritanud see :P Läksin Tolgat uudistama ja ronisin ühe meeletult suure puu otsa...sealt nägin hobuseid ja läksin neid uudistama...igastahes on mul PEAB TEGEMA listis matk hobustega v loomafarmis töötamine.
Tagasi Lodgesse jõudes jäi Kennet teleka tuppa diivanile magama ja sai kohe karistatud...kõik lasid oma fantaasial lennata ja joonistasid markeriga midagi Kennile mälestuseks...isegi küüned suudeti ära värvida.