Varajane äratus Felicity ema poolt, hommikusöök ning pärast võileibade meistedamist suundusime Grampians rahvusparki. Valisime pooleteisttunnise raja, mis lõppes mäe tipus kauni vaatega ümbruskonnale. Turnisime niisama kivide otsas ja ajasime teistele tuistidele hirmu peale. Väike lõuna ning alla tagasi. Seltskond oli vägagi lõbus ning lauldes oma rahvushümne jõudsime autode juurde. Käisime veel mingit juga vaatamas, mis osutus nireks ning lõpuks ei jõudnud ära oodata maiuspalaks jäätud jäätisekohvikut, mis pidavat ümbuskonna parim olevat. Ei kurda...suurepärane matka lõpetus.
Feliscityga sai hüvasti jäätud ning lubasime hullumeelse eurotripi kunagi korraldada.
Tagasisõit oli järjekordselt piinaikas, kuid üpris elevust tekitav, kuna keegi ei teadnud, mis edasi saab.
Kristina jätsime lennujaama ööbima, kes oletatavasti sõitis järgmine päev oma sõbrannaga Aucklandi ja meie Katriniga otsustasime järgi proovida hundai autoistmed, et hommikul varakult auto tagasi anda. Niisiis magasime mingil suvalisel tänaval rendifirma kõval, mis just eriti luksuslik polnud :P. Oma rõõmuks sain aga teada, et minu couchsurfer Paul lubas mulle järgmine õhtu kl 23.30 lennujaama järgi tulla.
Järgmine päev chillisin pea kogu päeva lennujaamas ning lõpuks suutsin ka paanika tekitada, kuna check in-is nõuti ka tagasisõidu piletit, mis mul välja prinditud polnud...küsimuse peale miks?? vastati, et they are happy to have you but they are happy when you are leaving too. Hah! Huvitav maa!
No comments:
Post a Comment