Hommikul oli Damo v2ga abivalmis ning viis meid lennujaama l2hedal asuvasse rendifirmasse. Enne seda korjasime ka uimase Kristina peale ning lootsime, et tegu on toreda reisikaaslasega.
k6ik asjad mahtusid just napilt 2ra meie pisikesse Hundai Getzi ning asusime teele.
sõit oli t6esti imekaunis, kuna tee v22nles m66da ookeanikallast...yhel pool rahvuspark ning teisel pool ookean.
Ühes peatuspuntis tutvusime ka mootorratturitega, kes olid läbimas sama teed ning viskasid niisama huumorit. Autosse tagasi minnes oli meil väike kartus, et äkki hakkavad terve tee meid jälitama, kuid mine sa tea, kus me nad maha raputasime :D
Hakkas juba h2marduma kui kaheteist apostli juurde j6udsime, kuid Suur Ookeanitee veel j2tkus. Kerge vihmasadu rikkus muidugi kauni p2ikeseloojangu 2ra, mist6ttu peatusime igas lookout-is vaid mõne sekundi. Uskumatu, mis kujundid ookean oli kaljust vorminud!
Jägmiseks võtsime ette ülipikana tunduva sõidu Hamiltoni...kuna oli jälle pime, siis siltide lugemine ja roadkilli vältimine oli raskendatud. Kiusime eike, et mis me sinna ronime...mingi suvalise Felicity juurde, kuid kohale jõudes oli kogu pahameel pühitud. Söök ootas ning voodid olid meile tehtud...midagi paremat ei osanudki soovida. Hästi amas majake oli, kus elasid Felicity vanemad (isa oli politseinik :D). Felicity ise on 27 ning koolis kekaõps...ülisõbralik ning elav.
Peale õuna-kaneeli muffinite nautimist otsustasime koos Felicityga järgmine päev hoopis Hamiltoni lähedal asuvasse rahvusparki külastada...mmm kui hea oli soojas kohas magada!
No comments:
Post a Comment