Hommikul sai 3 tunnine matk läbi metsa kose juurde tehtud, mis pidavat Tasmaania kõrgeim olema 104m. Sinna oli ehitatud rippsild, mis viis teisele poole orgu ja tundus üpris himuäratav. Kõrguse kartjatele väga ei soovita, kuna sild oli väga kitsas ja võrest, mis pidevalt kõikus.
Külastasime Queenstowni, mis oli järjekordne kaevanduslinn mägede vahel, kuid kõik need vanad ehitised andsid linnale erilise hõngu...väga meeldis. Ainuke halb asi oli see, et mu tuli hambast jälle sama tükk ära (kuna krooni mulle sinna peale ei pandud), mis tähendas, et pean kiiremas korras arsti juurde minema. Kahjuks olin leviaugus ja meil mõlemal telefoniakud ka tühjad. Mõtlesin, et homme hakkan seda asja ajama.
Edasi võtsime suuna Tasmaania suurima tammi poole, mis asus jälle kuskil metsikus läänes järvede ja mägede vahel. Sinna jõudsime alles pimedas ja jäime ka ööseks.
Tamm oli tõesti võimas, kuid meil tuli Hobarti poole kihutada, et levi leida ja võib-olla ühe CS juurde saada (olime 4 ööd autos maganud).
Kuna tegemist oli pühadega ja austraallased puhkasid reedest teisipäevani, siis kindlustusest teatati mulle, et üksi hambaarst ei tööta. Lootsin veel, et äkki homme saan ja otsustasime järgmine päev uuesti Hobatisse tagasi tulla ning üheks päevaks Lõuna-Tasmaanias ära käia.
Kogu tee oli õuna ja muid puuvilja farme täis ning koduustel müüdi odavalt värskeid puuvilju. Järjekordne ebaõnn järgnes meile, kuna jäime Hasting koobastesse minekuga hiljaks ning soojas välibasseinis ka ujuda ei saanud...pagana Ozid töötavad ainult kella 3.30ni! Mis seal ikka...läksime metsa jälle. Vähemalt leidsime ilusa piknikuala, kus sai elavat tuld teha. Siiski oli pime ja nagu meil juba siin kombeks on, siis pole pimedas midagi teha ning me läheme magama...mõnikord juba kell 7 õhtul :D Tavaliselt ärkame ka juba koidikul...kella kuue paiku.... Pool 7 hommikul on täitsa valge ja siis tavaliselt sõidame uusi kohti avastama...hull värk see metslaseelu! :D
No comments:
Post a Comment