Järgmise hommiku veetsime Launcestonis, kuhu sain lõpuks hambaarsti aja (levi pärast polnud võimalik kokkuleppida). Linn mulle meeldis...palju victoriastiilis ehitisi ning ilm oli soe. Arsti juures läks vist 3 min, kuna tehti jälle mingi ajutine värk, sest oletasin, et lähen kolme kuu pärast koju tagasi ( ei tea, kust see küll tuli :D)
Tegime elu kiireima muuseumituuri Queen Victoria muuseumis ning liikusime üles lõuna poole edasi.
Peatusime Exeteri lähedal asuvas külakeses, kus asus laboünt ning muud mõistatusmängud. Päris kihtv oli mööda laboünti ringi joosta ning linnupuuri otsida (pärast pidi tee tagasi ka leidma).
Edasi oli meil plaan minna Beauty Pointis asuvasse Platipus House-i, kuid viimane ekskursioon toimus juba 15.30, kuhu me muidugi ei jõudnud. Vähemalt saime üle pika aja varakult ööbimispaika, milleks oli Greens Beach. Magasime viimase öö kalliks saanud autos ning nautisime oma grillioskuse tulemust päikeseloojangul.
Hommikul ärkasime muidugi varakult ning suundusime hommikusöögiks lähedalasuvasse rahvusparki. Läbi metsa kõndides nägime, et metsatulekahju oli ikka üpris laastavat tööd teinud, kuid künka otsast vaade ookeanile oli siiski säilinud.
Saime ka 20 dollari eest nokkloomade eluga tutvuda(läksime teisile katsele). Väga veidrad loomad ikka. Lisaks nokkloomade söötmisele, viidi läbi ka sipelgasiilide toitmine. Küll nad olid alles armsad! Kitsas roosa pikk keel tungis läbi puutüve, et selles jooksavid sipelgaid süüa...neid sai lausa paitada, kuigi pidi ettevaatlik olema.
Jägmiseks peatuseks valisin meile meefarmi, kus võis kõikvõimalike maitsetega mett proovida.
Ennem kui tagasi Devonporti jõudsime, peatusime Sheffieldis. Külake on seinamaalinguid täis ning parajasti toimus ka kunstifestival, mille käigus valmisid suured suured meistriteosed.
Jägmine missioon oli auto lammutustöökotta toimetada ning asjad Gigerbread hostelisse viia.
Küll see mees viskas ikka nalja, et me röövime ta paljaks, kuna pole taolise autoga midagi peale hakata ning me pidavat ikka õnnega koos olema, et radiaator õhku ei lennanud...muide, ma ei teadnudki, et olukod nii tõsine oli :D
100 dollarit Katrini taskus ning hosteli elanike ja linnaga tutvuma!
Sain veel ühelt saksa poisilt mingite hotellide aadressid, kust tema Pethis ja Broomis tööd leidis...aitäh...toredad poisid olid!
No comments:
Post a Comment