Otsustasin, et jään siiski kaheks päevaks saarele, kuna tahtsin ikka korralikult siin ringi käia. Plaanisin alguses kindlasti snorgeldama minna, kuna mul endal varustus olemas. Kahjuks aga oli ilm suht kehv (tuuline ja pilves) ja nähtavus oleks väga halb olnud. Võtsin ette hoopis matka erinevatesse randadesse ja tahtsin koaalarajale jõuda.
Austraalias on selline komme, et inimestele tehakse kõik puust ja punaseks ette, mida tohib teha ja kuidas peaks toimima antud olukordades. Tänu sellele topitakse igale poole silte, mis teinekord ajavad mind pead vangutama ja itsitama...ise pole vaja midagi mõelda! Eirasin silte ja läksin siiski plätudega rajale(nagu ka eile). Kaart, mis mul saare kohta oli polnud just suurem asi ja tänu sellele ekslesin ikka tükk aega ringi, et õigele rajale saada. Palavus tappis ja mäed samamoodi, kuid hambad ristis rühkisn edasi ja edasi, et kogu Maggie ilu näha ja loomi avastada. Tegin nii mõneski lookout-is peatuse ja nautisin seda kõrget, kaunist vaadet randadele ja mägedele. Nagu eile, nii ka täna, ei kohanud ma rajal ühtki inimest, mis oli mõnes mõttes mõnus.Ussi ma jälle ei näinud... tegelesin rohkem sellega, et aru saada, kus ma parasjagu viibin. Pärast kolmetunnist vantsimist leidsin lõpuks koaalaraja üles. Hakkasin jälle mäest üles rassima kuid mulle tulid vastu Miriam ja Phil (sukeldumiskaaslased). Saime jälle kõvasti naerda (lollakad backpackerid oma plätudega), et kõik kolm taas koos olime ning otsustasime hoopis Arthur Bay-sse minna. Ujuma ei läinud, kuna lained olid suured ja stingereid palju, kuid rand iseenesest nägi kaunis välja (peale meie polnud seal kedagi). Phil ja Miriam pidevalt naeravad mu üle, et kuidas mul ikka veab koguaeg ning olid kindlad, et homme mul ikka õnnestub koaalat näha, kuna täna ei viitsinud enam mäkke ronida. Tuli väja, et Miriam elab minuga samas hostelis ja nõnda saime koos bussiga koju minna. Sakslased tegid saarel edasijõudnute sukeldumistkursust, mis ubaks neil 40m sügavusele minna, et kurikuulsat laevafrakki näha. Tänane päev läks neil aga luhta, kuna ilm oli kehv ja viimane sukeldumine frakile jäi ära...mistõttu tulidki nad saart uudistama.
Õhtu toimus hostelis ladies night, mis tähendas, et naised said poole 9ni tasuta kokteile ja tänu sellele riietusid pooled mehed naisteks. Üpriski fun oli ja palju rahvast võttis üritusest osa. Korradajad käskisid meil tantsida laudadel ja kõvasti kaasa laulda...möll oli korralik. Kuna otsustasin homme ikka koaalarajale minna, siis pugesin vara jälle põhku ja suutsin seda lärmi ignoreerida tänu meeletule väsimusele, mis oli tekitatud Maggie looklevate radade tõttu.
Piltidel on üks lookout matkarajal ning minu toakaaslased Marchelle ja Kylie.
No comments:
Post a Comment