Sünnipäev ja Gladstone

Jah, täna on mul sünnipäev ja selle auks hääletan Airliest Gladstoneni (u 600 km), kus pidi mind keegi Thomas enda juurde võtma. Algus ei läinud just eriti libedalt, kuna hüppasin liinibussilt liiga vara maha ja pidin seetõttu pikalt kõndima. Ilm oli kohutavalt palav...pole kunagi nii sooja sünnipäeva olnud  Kuna jaks sai otsa, siis alustasin juba linna sees hääetamist ning sain Prosepineni. Seal tundus taas lootusetu olema, kuna viibisin natuke halva koha peal (vbolla mu kannatamatus oli palavast ilmast tekitatud). Mind võttis peale üks farmer, kes viis mind nats edasi ühte bensukasse (teel näitas oma farmi ja tegi mulle selgeks, et hobusega Austraalias rännata pole väga mõistlik :P). Bensukas tegin kiire icekohvi jahutuse ja juba tahtis järgmine inimene mind Mackaysse edasi viia. Tegu oli järjekordselt toreda mehega, kellega vahepeal otsisime mu mobiili taga :D. Mackays korjas mind üles rekka, kes sai ainult 15 km küüti anda, kuid õnneks helistas ta oma sõbrale, kes ootas mind ära ja istusin järgmisesse tohutult suurde rekkasse :D. Ei varjanud kellelegi, et mul täna sünnipäev on ja seetõttu sain ka online õnnesoove :P
Rekka sõitsi ise Brisbane (kuhu plaanisin ka minna), aga olin juba Thomiga kokkuleppinud, et tulen Gladstone-.i. Meil oli üpris lõbus ja rekkajuht rääkis naljakaid asju ning lubas mul nöörist tõmmatavat signaali anda. Tuut-tuut, lasin ees unelevatele autojuhtidele. Põnev oli kuulda, kuidas rekkajuhid omavahel pidevalt suhtlevad raadiosaatjatega, eriti kui näevad teist rekkat mööda sõitvat. Oehh...üle 400 km oli päris pikk maa sõita ja peaks ütlema, et ümbruskond ei teinud seda sõitu huvitavamaks, kuna kõik oli kuiv ja põlde täis.
Gladstones ootasin Thomi bensukas ja suhtlesin nii kaua mingi suvalise mehega (inimesed on siin sõbralikud ja tulevad ise rääkima). Saabusidki Thom ja Matt. Neil oli kena maja ning ma sain omale armasa väikse toa. Otsustasime, et läheme Thomi ägeda van-iga ühte kohalikku baari mu sünnipäeva tähistama ja niisama nende sõpradega kohtuma. Thom ja Matt töötavad samas tehases elektrikutena. Lisaks mängib Thom trumme mingis bändis ja Matt sõidab bmx-iga. Gladstone on üldse Queenslandi suurim tööstuslinn...inimesed, kes siin elavad, töötavad tehastes ja kogu linn on neid koledaid ehitisi täis. Gladstone paikneb mereääres ja siit on võimalik pääseda imelisele korallsaarele Heronile, kus augustis saab merikilpkonna beebisid vette aidata (ainult 5% kilbudest jääb elama).
Selles pubis oli üpris palju rahvast ja kõik nad mängisid viktoriinitaolist mängu. Ka meie ühinesime sellega ning päris palju küsimusi oli just Euroopa kohta. Järsku tuli aeg, kus mingile väikesele poisile hakati sünnipäevalaulu laulma ja Thom jooksis ruttu õhtujuhi juurde ning ka minu sünnipäev kuulutati välja...nii et ka mulle lauldi lauluke ära. Gladstone kuttidelt sain ka enale uue hüüdnime...Estonia...mitte just eriti haruldane Eestis, kuid midagi eksootilist Austraalias.
Järgmine päev võttis Thom ennast töölt vabaks (sicky day) ja sõidutas mind mööda Gladstone ringi. Keset linna seisis ka kaunistatud kipakas jõulupuu, mille mina lihtsalt naersin välja (Eestis keegi lihtsalt ei ostaks nii hõredat nulgu v mingi taoline puu oli). Thom viis mind ka kohta, kus ta tavaliselt käib vesisuusatamas ja wakeboardiga sõitmas. Oleks ma järgmine nädal ka seal olnud, siis oleks saanud sõitma minna...deem...aga küll ma veel jõuan ;)
Järgmisena läksime Agnes Waters-ile, mis oli järjekordne mereäärne kuurordlinnake. Tõesti kaunis koht ja surfamiseks ideaalne. Kohtusin seal ühe Maggielt leitud tuttvaga, kuid pikalt ei vestelnud. Istusime rannas ja nautisime mitte millegi tegemist. Enne seda panin pihta ka ühe vilja (see sama, mis sarnaneb ananassiga), kuna puu oli madal ja tahtsin Mattile kingituse viia.
Õhtul tegi Matt meile BBQ, mis oli tõesti delicieous...hakkan nendega juba harjuma.
Järgmisel päeval pidin Thomiga Brisbane sõitma (mis tähendas, et minu hääletamistel oli lõpp). Jep, mul vedas, et Thomil olid samad plaanid, kuna pidi mingile festivalile minema. Kuid enne Brisbane, pidime peatuma Sunshine Coastil, mis asub 80 km Brissist. Seal elavat ta sõber, kelle juures mõtlesime ühe öö peatuda.
Sõit oli järjekordselt pikk...400 km, mis tähendas, et ei jõudnud ära oodata Maroochidore, kus Jason elas. Kohale jõudes valdas meid mõlemaid rõõmutunne, kuna Jason oli väga kihvt ja sõbralik...samuti oli ta end varustanud õhtusöögiga, kuna teadis, et me näljased oleme.
Sunshine Coast on samuti surfarite pärusmaa ja õnnistatud ilusate randadega. Minu heameeleks tegeles ka Jason surfiga ja lubas mind juba järgmine päev surfama viia. Ei uskunud, et jälle üks Austraalia eesmärk saab täidetud...õppida surfama! :D
Jasoniga ühes majas elab veel keegi teine kutt ja Kylie (mingi sõbranna neil). Sain endale jälle mõnusa toa, kuid vaene Thom leppis suurestoas diivanil magamisega. Jasoniga oli ka sellepärast lahe, et ta ise on Euroopas palju reisinud läbi hospitality club-i, mistõttu ta teadis, mida tunnen.
Jätkuvalt tähistasime veel minu sünnipäeva ;)