Oi kui laisk kirjutaja ma olen!
Saingi oma esimese surfi kogemuse. Päris hea tunne oli laud käes lainete poole joosta. Nagu päris surfar! Olukord muutus, kui hakkasin tundma seda jõudu, mis lainetel on. Hea , et Jason mulle oma särgi andis, muidu poleks vist oma päevitusi lainete vahelt enam leidnud.
Uskumatu...tavaliselt saan ikka kuidagi asjadest jagu, kuid nüüd tundus absoluutselt VÕIMATU lainete vastu võidelda. Vesi on nii soolane ja silmad kipitasid koguaeg kui järgmine laine jälle näkku paiskab...tundsin alguses end nagu peksukott, sest olin täiesti võimetu selles keskkonnas midagi tegema. Jason on vähemalt hea õpetaja ning tegi põhiasjad liivale joonistades selgeks, kuid praktika oli veits keerulisem. Tuleb tunnistada, et tingimused olid ka kehvad (tuul puhus valest suunas-põhjast) ja arvatavasti kestavad need terve nädala. Siiski ei jätnud jonni ja hambad ristis rühkisin uutest lainetest äbi, et sügavamale vette saada. Tüütu oli see õige laine ootamine...küll olid need "liiga täis" või tulid väga ootamatult. Kuskil kolmandal korral sain isegi lauale püsti ja sõita 2 m :D. See oli super äge tunne, kuid kahjuks jäi peaaegu ainukeseks. Olin end suht ära väsitanud lainete vastu võideldes (mõttetu üritus) ning leppisin põlvede peal istumisega kui õigele laineharjale sain. Tuleb mainida, et lained polnud just väga kõrged ( umbes 1,5 m). Olin siiski õnnelik... olenemata soolasest veest mu kõrvas, ninas ja suus :)
Selgus, et jääme Thomasega veel üheks ööks Sunshine Coastile ning siis Brisbane :)
Õhtul läksime kellegi housepartyle, mis tähendas jälle meeletut enesetutvustamist...pean endale uue loo välja mõtema...olen Eestist põgenenud vang ja põgenesin Aussi?
Igastahes ei jõua ära oodata, millal saan eesti keeles rääkida
No comments:
Post a Comment