Hommikul kahtleisn veel, kas jõuan koaalarajale, kell oli 7...aga kuna ma bussipeatusesse aegu läksin vaatama ja buss tuli kohe, siis otsustasin ikka need elukad ära näha. Mul oli 50 min aega mäkke ronida ning alla tagasi, samal ajal ka koaalat silmata (ega kõigil ei õnnestugi seda looma tabada). Uhasin üles ja just siis kui tahtsin ümber pöörata nägin seda laiska looma kummipuu otsas mind jõllitamas. Nad on üpris armsad nagu potsatajad koos oma hiigaslike küüntega ja too , keda ma nägin ei maganudki :D pilt tehtud, jooksin tagasi bussi peale. Olin jälle ainuke inimene vist rajal. Bussis kohtusin muidugi Philiga, kes suundus praamile. Pakksin kibekiiret asjad ja jätsin oma ruummeitidega hüvasti ning jooksin praami peale. Sadamas sain sms-i...millal sa kohale jõuad, me lähme homme hommikul kl 10 paadiga 2 päevaks reisile...maksta tuleb vaid 25 dollarit bensiini eest(muidu on laevakruiisid Withsundayle 400-600 dollarit). Kirjutasin kohe vastu, et olen nõus tulema ning küsisin, et mis ta nimi on...kirjutasin ju päris paljudele Airlies. Mingi Joe oli...eks ma homme vaata, kas julgen minna :P.
Edasine suur mure oli mul see, et kuidas ma saan Bruce Hwy-le. Küsisin alguses mingite backpackerite käest, kellel oli auto. Kuid neil polnud enam ruumi...tegu oli 2 soome tüdrukuga, iirlase ning inglastega. Neil hakkas minust kahju :P kuid mina suundusin linna kaarti uudistama...tuli välja, et kiirtee oli kuskil 10 km kaugusel. Küsisin ühe bussijuhi käest, et kuidas ma sinna saaksin ja ta võttis mind peale (olin üksi bussis) ning sõidutas järgmise bussi peale, kes viis mind kiirteele...see kõik oli muidugi tasuta :D Esimesena võttis mind peae suur rekka. Tegu oli Mattiga, kes näitas mulle terve tee Austraalia kaardilt kohti, mis on vaatamist väärt...ühest aastast jääb nii puudu! Ta oli väga tore ja soovitas rekkaid hääletamiseks. Sain 200 km kaugusele Bowenisse, kus tehti filmi Australia võtteid Edasi õnnestus mul Carry küüti kasutada...tema jutust sain ma vee vähem aru kui Matt-i, kuid ta andis mulle oma nr, et esmaspäeval temaga Mackaysse saada. Eks vaatab. Viimane ülesanne oli Prosepine-st 20 km Airile saada. Peale võttis mingi Armando vms :D ta tegi mulle ka tuuri Ailies ja siis viis mind mu hosteli ette. Järjekordselt läks autode peale saamisega kiiresti.
Austraalia on nii väike! Minu hostelis kohtusin kahe saksa tüdrukuga, kes elasid minuga ühes toas...Anna ja Maria. Helistasin ka Getterile ja leppisime õhtuse istumise kokku. Airlie on küll väike koht, kui oi kui ilus! Laguun on võrratu ja vaade ookeanile samuti. Sinna ma läksingi ja muidugi põrkasin oma saksa sukeldumissõprade Phili ja Miriamiga kokku. Naersime jälle nagu tavapäraselt ja jätsime taas natukeseks hüvasti. Tuppa tulles juhtus järgmine kokkusattumus...lisaks toredale prantslasele ööbisid seal ka soome kaksikud, iirlane ning inglane. Tuli väja, et samad, kellelt ma küüti palusin :D Läksin nendega välja ja see üli koomiline inglane Oliver oskab super hästi laulda... Põrkasin ka oma Maggie toakaaslastega kokku ja vahetasime muljeid. Lõpuks kohtusin ka Getteriga ning tutvusin veel 4 Airlie eestlasega. Olin surmväsinud ja läksin tuttu...toas elavad prussakad jepiii!
No comments:
Post a Comment