HOBUSED

Pühapäeva hommikul ärkasin ja esimene mõte oli HOBUSED. Otsustasin, et tahan hobusefarmi minna...see oli mul üks eesmärkidest ja pealegi äkki saan Arturile piitsa sealt :D
Kuna hirmus tahtmine on ka Sinimägedesse minna, siis otsisin netist talle, mis jääksid mägedesse. Ühe leidsin ja otsustasin sinna kohale minna. Aga ohh häda...Tiina teatas, et täna osad rongiliinid ei tööta ja seetõttu oleks sinna sõit kuskil 3 h aega võtnud ja tagasi sama palju. Loobusin...sest helistasin tallidesse ning mulle öeldi, et mingit tööd pole pakkuda.

Läksime hoopis Tiina ja Marilyniga kalaturule...päris muljetavaldav...palju kala, mereelukaid, kajakaid, muid linde ja inimesi, kes kõige selle keskel oma seafood-i nautisid. Kohale sai tulla ka oma paadiga, mida me seekord ei kasutanud.

Järsku mulle aitas, kuna tahstin siiski hobusefarmi minna. Kuskil netist oli selline koht meelde jäänud nagu Warwick Farm...sama nime avastasin juhuslikult ka rongipeatuste listist. Mõeldud, tehtud...juba sõitsingi sinna poole. Küsisin kohaliket, kas siin hobusefarm on ja vastus oli positiivne..juhuu! Leidsin farmi ja nägin seal üht meest...küsin, kas siin kuskil juhataja ka on, mille peale mees ütles, et tema ongi juhataja :D Järgmine küsimus oli kohe, kas ma saan siin töötada. Rääksin oma kahenädalasest kogemusest Eestis, mida tegeikult pole ja olin tööle võetud. Kuna selleaastane boxing day (naljakas nimi kingituste avamiseks) jäi laupäeva peale ja Aussied saavad liiga vähe puhkepäevi, siis oli ka esmaspäev vaba päev, mis tähendas, et kõik kohad on suletud ja samuti puhkab ka sekrtär...seetõttu pidin teisipäeval uuesti tulema ja paberimajanudse korda ajama.
Farm on muidugi kesklinnast suht kaugel...kuskil 1 h rongisõitu (Sydney on ikka jube suur) ja peaks mainima, et see kant pole just kõige meeldivam..tšurkasid täis.
Kuna olin juba tripi ettevõtnud, otsustasin ka Olympic Park-i ära näha. See oli muidgi hullem rongide ja bussidega rändamine, kuna osad liinid ei töötanud, kuid siiski tasus ära. Park oli tõeliselt suur ja spordihooneid täis. Päris võimas võis seal olla kui olümpiamängud toimusid. Kuna aeg oli hiline, siis kõiki staadioneid vaatama ei saanud minna, kuid see ei takistanud mind..mõni aiaauk oli ikka v tuli oma suurepärast ronimisoskust ära kasutada :P Kõik nähtud, läksin väsinult koju tagasi...muidugi kesklinnast jalgsi (u 7 km). Mul on esimest korda nii, et kõndimislihased valutadad ja sääred lähevad krampi kui mäest jälle üles pean kõndima :P Aga pole hullu...varsti harjun ära.
Olen enda üle uhke, kuna oskan juba õigelt poolt inimestest mööda minna (ka trepist minnes hoian vaskaule ;)) . Kuid teed ületades, peab siiski väga hoolas olema ja tükk aega mõemale poole mitu korda vaatama, et mitte autodele ettejääda...bussipeatustega on natuke kehvem...tuleb ette ikka ja jälle eksimisi (ootan totakalt vales bussipeatuses ja lasen paar bussi mööda, ennem kui taipan, et tuleb teisele poole teed minna).