Sydney

Jason on liiga lebo nagu kõik austraallased. Väidetavalt pidi tunniga Brisbane-i jõudma, kuid startides viimasel minutil üllatas meid muidugi liiklus. Olin suht paanikas, kuna see odavlennufirma nõudis 30 min enne lendu check in-i ja hilinemisel lihtsalt jääd lennukist maha. Tormasin 21 min enne oma lendu check in-i ja Jason oli valmis mulle järgmist lendu välja ostma, kuid mul õnnestus viimasel sekundil ikka lennukisse pääseda...vot see oli kergendus!
Kirusin juba siis, et pean ma sinna Sydneysse ikka minema! Ajavahe on nüüd 9 h.
Ostsin endale kohe linna rongipileti ja day ticketi, kuna olin kindel, et läheb seiklemiseks.
Polnud aimugi, kuhu minna ning otsustasin mingi pargi kasuks, et natuke pikutada ja edasi mõelda. Kaardil peatus mu silm Hyde Pargil ning juba istusingi ühe teise backpackeri kõrvale, kes magas samas pargis oma magamiskoti sees. Avasin oma Austraalia raamatu täpselt selle koha pealt, mis vaade mulle pargist avanes......Sydney Tower.Teadsime täpselt selle seljakotiinimesega, mida kumbki tunneb ja peale pisikest uinakut helistasin Stefanile. Tuli välja, et tal läheb veel aega ja sain aru, et pean endale hosteli otsima, kuna neid pidi kesklinnas palju olema. Nii ma tegingi ja sain tohutust seljakotist lahti...järgmiseks pidin Bondi Beachile saama....vähemalt nii sain ma Stefanist aru.
Pärast 5 tundi teineteise otsimist Sydneys...kohtusime Kings Crossil. Stefil polnud niemlt krediiti ja ka mina ostsin vahepeal seda juurde. Ootasime teineteist 2 h küll Bondi Beachil, küll ma ei tea kus. Olin täiesti hulluks minemas, sest ei teadnud absoluutselt Sydney liiklusest midagi ja ega see väike linn pole. Ma polnud vist ühestki lausest õigesti aru saanud, mida ta mõtles ja kirusin, et kesklinna hosteli võtsin, kuna vbolla peame jälle 5 h teineteist taga ajama ennem kui kohtume.
Järgmistel päevadel kohtusime Kings Crossil paljude imeike inimestega, kuna see piirkond on Sydneys kõige hullem. Ka kolme eestlasega kohtusin lambist. Käisime Ooperimaja uudistamas ning Sadamasilda vaatamas. Tänavaesineijaid on Sydneys tohutult ja vaatasime nii mõndagi numbrit, kuid midagi väga eriist seal polnud, siiski nalja sai kui Stefan mõnda numbrisse kaasati :D Väike turismindus tehtud, otsustasime pühapäeva ka Bondi Beachile minna. Ütleks, et Sydney pole veel mind oma ehitistega üllatanud..ok...vbolla Sadamasild...see on lihtsalt niii ohutult suur, kuid Ooperimaja mind küll väga ei vaimustanud.
Rannas olin ka nagu rahutu hing...vesi oli külm...19 kraadi vist ja lamada ei viitsinud. Lõpuks läksime ka kaljudele ronima, kus avastasin oma lemmiku koha Sydneys. Ekslesime jälle ringi ja nautisme oma viimaseid õhtusööke ja jooke, kuna Stefi lennuk läks järgmine hommik. Peab mainima, et eksisime korduvat siin linnas ära, kas tänu minu kaardilugemisoskusele v Stefi kindlameelsusele. Tavaliselt olin mina süüdi. Meeldejäävaks on ka tutvumine ühe 56aastase vanamehega, kes suutis tunni aja jooksul vähemalt 50 lugu jutustada ja nalja teha.
Mul oli jälle ärev tunne...mis must saab?