Järgmisel päeval viis Jason mind Noosale (täielik kuurordlinnake) ja Thomas sõitis Gladstone tagasi. Tahtsin väga surfata, kuid see oli täiesti mõttetu üritus...isegi Jason ei saanud lainetest jagu ning nii lootsin homse peale.
Mind valdas ebaõnn ka järgmine päev, kuna lained olid lihtsalt hullumeelsed ja keegi peale minu seal rannas surfa ta ei üritanud...kuskil 10 min ja andsin alla.
Järgmine pärv lubas Jason mind King Beachile viia, kus pidavat normaalsed tingimused olema. Kuna mul oli varsti Sydney reis ees, siis otsustasin ma kuni viimase päevani, millal lähen. Ostsin lennupileti üks päev ennem...mitte just hirmkallis, kuid siiski 170 $ kõik kokku. Ma lihtsalt ei oska plaane teha ja mul polnud aimu ka, kus ööbin...nii, et otsustasin ühe öö veel kindlas kohas veeta, mitte kodutut jälle mängida. Rääkisin Jasoni pehmeks ning ta ubas mind Brisbane-i lennujaama viia (kl 6 läks lend) :P
Järgmine hommik üllatasin end ja Jasonit oma suurepärase lasanje valmistamisoskusega ja sõitsimegi King Beachile.
Kohe esimene laine ja olin laual püsti. Rand oli surfareid täis ja seepärast oli seal päris ohtik. Enamus surfaritest olid siiski mehed vanuses 12-55 :P
Vihkan baddelingimist...tundsin, et see ei vii mind kuskile edasi ja olin vahepeal päris merehädas, sest lained on tõesti tugevad ning liikusin märkamatult koguaeg sügavamale. Võiks öelda, et pool tundi kätega sõudmist laual ja 2 sekundit lainel liuelda ajas ikka marru küll. Pealegi tõmbasin mingi hingamislihase ära ja tundsin end eriti saamatuna. 2,5 h mässasin seal ja lõpuks andsin alla. Peale seda läksime Jasoni sõbra juurde, kes elas oma vanematega koos...e mõnus 2h-ne jutuajamine vägagi vabade ja naljakate inimestega. Ka Holger (malasia reisikaaslane) helistas mulle ja rääkis mis neil toimub.
Olen alati päev enne uude kohta minemist liiga mõtetesse langenud ja kerges stressis...sellest kombest pean küll üle saama. Teadsin ainult, et saan Stefaniga kokku ja kõik. Huh!
No comments:
Post a Comment