Pakkisime ujukad Andrewga kaasa ja tänu vihmasele ilmale, otsustasime siiski autoga minna mitte bikega. Esimene peatus oli Kuranda, mis asub mäe tipus ja linna tüüplause on „ mitte ainult külake vihametsas“ :P Küla oli tõesti armas koos rohke aborigeenikunstiga. Lisaks leiab sealt tohutult suure joa, mis langeb kõrgelt kaljudelt alla. Vaatepilt oli vapustav... kahju, et veetase on praegu madal. Seal kohtusin ka sakslastega, kes elasid Kareni juures (Austraalia on vist ka väike). Kurandas asub ka suurim vastumürgi tootmine.
Järgmine peatus oli Mareeba lähedal( Mareeba on küla, kus 300 päeva aastas paistab päike- minule mõelud!). Seal asus rahvuspark, kus sai wallaby-sid sööta. Olin täiesti pöördse, kuna nad on lihtsat niiiii armsad. Osad wallabyd olid harjunud inimestelt süüa võtma, teised kartsid. Nägin isegi väikest wallabyd ema kukrus.....niii armas. Kui sa käe toiduga välja sirutad, haaravad nad kahe käpaga su käest kinni( mis on mõnikord küüniste tõttu valus) ja hakkavad nosima . Edasi läksime suurtele kividele ronima, et leida üks veekogu, kus ujuda. Kujutasin ehtsalt ette, kuidas kunagi aborigeenid selles kohas elasid...täitsa head tingimused! :P Andrew sai kõvasti naerda kui mina üritasin digikas veekohal jõge ületada, et pärast häid fotosid saada...sain hakkama küll!!
Edasi peatusime 100 km kaugusel Mossman Georgis, kus oli järjekordne vihmamets ja ujumiskoht. Vesi oli nii külm seal ( nagu Eesti jõgedes) ja hästi kärestikuline. Koht oli iseenesest mõistetavalt imeilus.
Viimaseks stopiks kujunes Port Douglas, kus Andrew viis mind kohta, kuhu ma jalgsi polnud viitsinud varem kõmpida. Nimelt mäe tippu, kust avanes kaunis vaade rannale ja merele. Mind pani imestama suurte kirevate papagoide käitumine ja sain teada, et nad on „purjus“ teatud marjade söömisest. Kahju, et need marjad inimeste peal ei mõju :D
Peatusime veel paaris rannas ja nautisime vaateid, kuid väsimus oli suur ja läksime koju. Täiesti tavaline juhtum...päeval söödad känguruid ja õhtul sööd neid. Jep, sõime känguruuliha, mis maitses hästi ainult tänu sellele, et kõht oli tühi. Bookisin homseks endale ekskursiooni Daintree jõele, et krokodille näha( saime sukeldumiskursusele lisaks valida ühe päeva, kas snorgeldama minna v vihmametsareisi). Valisin viimase. Niisiis, paar malibud ja uni.
300 päeva aastas päike...päris hea. Eestis oli selle aasta novembris 9 tundi päikest, mis pidi isegi hästi olema!
ReplyDelete