Peale minu v6tab kursusest osa veel inglane Harry ja Claire ning sakslane Sara. Nii v2he meid ongi.Esimene päev oli dokumnetide korda ajamine ning maaelu tutvustamine. Meid hirmutati ämblike, usside ja igasuguste sõiduvahenditega. Soetasime endale saapad ning kauboimütsid nii, et jiiihhaaa!
Koht on imeilus ja õhkkond sõbralik ning huumorit lendab igast kaarest. Üks õpetaja Ranch pani mulle muidugi nimeks Blondy ja Clare kutsub Red On The Head. Söögid on lihtsalt suurepärased.
Teise päeva hommik ja läks tegudeks lahti. Igaüks sain hobuse. Tavaliselt antakse mulle väike valge hobune, kuid seekord oli midagi uut. Sain kõige kõrgema hobuse, kes oli pruuni värvi ja kandis nime Oakey...eesti keeli Kaerake :D?
Kuulasime seda kahetunnist loengut, ennem kui hobuste selga hüppasime.
Pärast aedikus harjutamist lasti meid karjamaale ning küngaste peale. Ajasime mõned lehmad kokku ja aiast läbi ning traavisime ja kalopeerisime ringi. Oakey tahtis alati esimene olla ning hea, et mind hoiatati tema hoolimatuse eest oksade ja puude suhtes. Muudkui põrutas. See oli tegelikult esimene kord, kus ma niimoodi hobusega ringi kappan ning tunne oli vägev.
Meile räägiti ennem pikalt grass monkeydest, mis kujutavad endast võimalikke takistusi, mis ootavad sind salaja kõrges rohus. Nimelt kui Oakey otsustas jälle, et nüüd oleks vaja ruttu koju saada ja hakkas kalopeerima, komistas ta grass monkey otsa ja mul libises jalg jalusest välja. Oakey aga jätkas kaloppi ja mina tegin tema seljas tsirkust, kuna üritasin selga tagasi saada. Jules, kes oli üks õpetajatest, ratsutas mu kõrval ning karjus, et ma kinni hoiaksin. Hobu siiski ei peatunud ning rippusin kuskil 150 m tal kaelas kuni...pahh...olin maas...täpselt tema jalgade ees ning Oakey otsustas peatuda. Oli ikka vedamine küll...kõik said naerda ning ma ronisin oma suksu selga tagasi.
Edasi õppsime motorratastega sõitma. Meeldib meeldib meeldib! Harjutasime muudkui kontuurpankadel üles ja alla sõitma...kive ja oksi ületama. Lihtsalt uskumatult ilus oli päikeseoojangul küngastel kimada ning seda taevast ja loodust nautida
Olin nii vaimustunud kõigest, et tahan endale hobust ja motikat!
Õhtuks oli teadete tahvlile ilmunud meie nimed ning sobivad töökohad. Kas kujutate ette...leidsin oma nime tagant koha Mitchellis, kus vajatakse traktorijuhti ja aedade ehitajat. Olin väga pettunud. Mina tahtsin ju lehmi taga ajada. Õnneks ma tööandjat kätte ei saanud nagu Saragi, kes pidavat kuskile karjafarmi saama. Ega mu rahulolematus varjule ei jäänud ning Matt väitis, et pole hetkel selliseid töid, mis mulle sobiks. Olin veendunud, et sinna pärapõrgusse ma traktorijuhiks ei lähe.
No comments:
Post a Comment