Hommikul kiirustas meid korravalvur asju kokku panema. Prantslased olid selle olukorraga suht harjunud ning hommikune külaline neid väga ei häirinud.
Meid aga ootas täna ülejäänud Kakadu pargist.
Esiteks peatusime Nouriling kalju juures, kus avanes kaunis vaade ümbruskonnale. Mulle meeldib meie seltskonna juures, et teeme kõike ilma kiirustamata ning midagi ette ei planeeri...noh, vähemalt meie Sirliga sellest aru ei saa :D
Järgmiseks külastasime Yellow Watersit, kus lootsime jões krokodille näha, kuid tulutult. Kuna pargis on suht võimatu kohta leida, kus võiks ujuda, siis kasutasime selle keskuse jahutavat ilusat välibasseini ära...mm..pesta sai ka :D
Kakadust sai meil küllalt ning hakkasime oma kaheksapealise seltskonnaga Katherini poole sõitma.
Autos nalja saab...õpime prantsuse keelt ning soovitame ka mõned tähtsamad eestikeelsed laused ära õppida. Mängime Uno kaarte, mis on autojuhile tõeline väljakutse. Teeäärsed piknikud ja põõsapeatused. Oleme rahul ja õnnelikud.
Õhtuks jõudsime Katherini ning parkisime oma autod kuumavee allikate juurde.
Telkimine muidugi polnud seal lubatud ning kui ma nõutu näoga poistele otsa vaatasin, et telgile kohta valida, siis näitasid nad näpuga muruplatsile, kus laius silt [telkimise keeld].
Kuumavee allikas tundus õhtul eriti nõiutud, kuna pimedusest võis häguselt näha, kuidas vesi aurab.
Muide, üpris keeruline on pimedas hinnata, kuhu telk panna. Hommikul võib tabada üllatus.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment