Hommikul üritasin viimasel minutil ärgata, kuid selleks ajaks oli Rod juba hommikusöögi valmis teinud ehk 6.10. Isu veel polnud, kuid ajasin pudru alla :D
Lukas võttis neljarattalise Rhino ( rooliga ATV) ja mina istusin Rodi sooja cruiserisse. Uhh, külm oli.
Esimeseks ajasime veised erinevatesse aedikutesse, kuna kümne paiku pidid osad rekka peale minema. Selle farmi veised on nii ilusad karvased ja suht vaiksed. Leidsin autokastist piitsa ning Roderick õpetas mind seda õigesti kasutama. Niisiis mina muudkui piitsutasin ning teised ajasid tokkidega lehmakesi taga. Aedikute juures jalutas ka üks eksinud vigane beebi kitseke. Arvatavasti oli dingo talle liiga teinud ja selg täitsa mädanes. Ta tegi nii haledat häält, et otsustasime teda aidata ning panime ta Lukasega ühte aedikusse, kust pärast kitseke koju viia.
Nii ma seal piitsutasin ja rohkem tegin tarka nägu kui olin kasulik. Lukas sai kogu Rodi pahameele endapeal tunda, kuna arvatavasti käib Rodile pinda Luke-i vähene ingliskeele oskus. Mind kohtleb ta kui printsessi ning k6ik, mis valesti on, läheb Lukase arvele. Mul natuke kahju Lukasest...ta on tore poiss.
Peale lõunat pidime lehmakesed jälle oma karjamaale tagasi juhtima. Lukas v6ttis krossika ning mina hüppasin Rodi Rhinosse (ei hakanud esimene päev päeva raskeks tegema). Ohh, milline vabadus...päike paistb, paremal hüppavad känguruud ja vasakul eemal 8 suurt emu. Ja meie otsime valele karjamaale jooksnud lambaid. Mina nautisin ümbruskonda ning Lukas sai jälle uut ja vana. Eks tuleb minu aeg ka, kus talle koguaeg pinnuks silmas olen.
Võtsime Rodiga selle vaese kitsekese peale ning viisime koju. Tohterdasime ta haavu ja panime ühte aedikusse. Terve tee käis üks hale baaaaa.
Enne karjamaale minekut sõitsime viljaaiast läbi ning noppisime mõned suured soojad ja magusad apelsinid..mmm
Kui Lukase juurde tagasi jõudsime oli ta leidnud ühe põõsa alt kolmepäevase lambatalle. Ta ema oli surnud ning talleke ise väga nõrgake. Lukas tahtis ka teda koju viia ning hoolt kanda, kuid Rod jälle naeruvääristas teda ning tegi selgeks, et tema eest hoolitsemine on kallim kui lamba hind. Nii siis v6ttis Rod Lukaselt lambakese ära ning saatis „parematele jahimaadele“...sunnin end leppima selle karmi farmieluga ja panin jälle kõrvad-silmad kinni.
Rod suutis mulle päevašoki valmistada. Järsku Rhinoga sõites paneb ta käe rohu sisse ning järgmine hetk kõigub minu nina ees poole meetrine sisalik, kes meenutab pigem kameelionit, kellel on suur krae ümber kaela....ehmatasin nii väga, et hüppasin sõidukist välja ning naesin 2 minutit rohus. Uskumatult palju emusid ning känguruid on. Kodus nägin ka kahte suurt rohelist emu muna. Peale selle avastasin garaažist lennuki...küll see oli alles vägev...täitsa vanakool oma...me like. Loodetavasti lähme vasti lennukiga karja otsima.
Õhtul panime veoki aku laadima ning kontrollisime vajalikud vedelikud. Saigi see kaunis päev läbi.
No comments:
Post a Comment