Pyga ja karjata!

Täna siis lammaste pügamine. Seadsime Rodiga kõik valmis ja ootasime oma lambapügajat. Hea oli jälle kedagi teist peale Rodi näha. Huh, kui õudsad need lambad ilma villata välja näevad! Kõige rohkem pakkus mulle nalja, kuidas Topsy mu villapühkimisharja hammustada koguaeg tahtis ja terve aja luuras seda taga ning ootas, millal ma seda liigutama hakkan.
Pärastlõuna oli peaaegu vaba, kuna Rod läks Cunamullasse. Võtsin motika ja sõitsin nii kiiresti kui see mudane tee võimaldas...hea tunne on...tšekkisin suksud üle ja meisterdasin õhtusöögi. Täna peaks vist lennupiletid ära ostma. PS! Sain teada, et homme peame lamba ära tapma...magada vist ei saa .
XXX
Hommikul kuusin jälle Rodi raskeid samme...laupäev ja tema tahtis töötada...aga milline vastutulek...hommikusöök on alles kl 7 :D
Mul kummitasid ainult eilse õhtu laused peas...ja siis me peame lamba tapma, sina pead teda kinni hoidma kui ma kõri läbi lõikan, peame vere väja laskma, keegi peab mind aitama kui naha maha tõmban, võtame südame, maksa jne välja....ilmselgelt selline asi pole minu jaoks.
Oi, kui külm hommikul on...siiski tapuks kohe läinud...Vahetasime järjekordse treileri sisekummi ära ning Rod leidis, et ma olen handy woman...igastahes olen kindel, et ta minust lahti ei taha saada.
Edasi läks lambatrall lahti. Eraldasime koledad pügatud tüdrukud poistest ja viisime õigele karjamaale. Sain oma traktorijuhi oskusi täiendatud. Juhtimine mulle täiesti meeldib. Tuli smoko ja Rod teatas, et nüüd läheme lambaid tapma. Muutusin jälle kriitvalgeks ning tunnistasin, et mulle ei meeldi veri. Asi oli korras...Rod ütles, et üritab siis üksi hakkama saada...koorem langes õlult. Selle asemel kühveldasin treileri mudast puhtaks. Nurga tagant piiludes nägin, kuidas lammas tilpnes traktori konksu otsas kui Rod maja juurde tuli. Koerad olid vähemalt õnneikud...mina hoidsin eemale.
Esimene lennupilet on ostetud...21 oktoober Malaisia 
XXX
Pühapäev ning alles kell 8 oli hommikusöök. Läksime Eulasse, et mulle opaale näidata ning karjafarminduse varustust osta. Ülejäänud päev oli vaba ning õhtu kulmineerus Tantsud Tähdedega. Pärast helistasime Rodiga oma lemmikutele...oleme alles suured fännid küll. Saade on ikka klass kõrgemal Eesti omast ning naerda saab ribadeks. Huh, kaks nädalat on läbi 
XXX
Raske on Rodi tujude järgi olla kui ta on närvis päevaste tööde pärast. Nii oli ka täna...terve hommik oli pilvine ning ühtegi sõna...kõik, mis tegin, oli valesti. Hommikul varakult tuli sõber Dave Rodi aitama. Nemad läksid traktoritega ja mina 4WD autoga läbi muda metallaedu üles panema. Koostöö väga ei suju kui pead teiste mõtteid lugema...niisiis polnud just fantastiline aedade paigaldamine.
Peale lõunat läks lehmade liigutamiseks. Minult veel küsiti, kas tahan motika võtta...loomulikult! Läks päris hästi ja sain isegi kiita kui üksi viis lehma kaugelt võsastikust ära tõin. Kuigi peaks ütlema, et päris halb on sellel karjamaal sõita. Neid aedikusse tuues veendusin, et on ikka julmalt suured loomad küll...eriti kui pead üksi 35 pealise karjaga pisikeses aedikus olema ning tõtt vahtima. Pärast lehmade õigele karjamaale saatmist, läksime Rodiga vastsündinud vasikat otsima, kes oli müstiliselt kadunud. Kahjuks see pisike kadunuks jäigi.
Kits on nii armas ning otsib pidevalt seltskonda...koerad on tal esimene valik ja nüüd oskab koerte kombel läbi aiaaugu maja juurde tulla.
PS! Piitsutamine on ohtlik!
XXX
Kuna eelmine õhtu vuhises meie majast äikesetorm mööda, siis jäi meie karja tagaajamine täna ära..kahjuks. Õppisin piitsaga Sydney Flashi ära. Käisime Rodiga sademeid karjamaal mõõtmas ning hindasime pinnast. Igas suunas jooksis kitsi, põssasid, lambaid, lehmi, känguruid ja emusid. Äge.
Järgmine päev alustasime varakult lehmade kokkuajamist. Mina ja Rod olime ühes rhinos, Dave teises ning Glen motikaga. Tuult oli palju ning muda ja vett ka. Motikaga polnud just kõige parem sellistes tingimustes sõita ning Glenil juhtus koguaeg midagi. Algul suri mootor välja ja pärast läks kumm tühjaks ning ta lasi kogu karja minema. Mina sain seda Rodi kirumist terve päev kuulda ning istusin edasi ja nautisin loomi ning loodust. Hommikul poole kaheksast õhtu kella kuueni möllasime karjaga. Vahepeal oli kaks smokot ning lõuna karjamaal, kus tegime lõket ning grillidime okstel võileibu. Muretsesin, et tekitasime metsatulekahju, kuid tuli vist siiski vaibus. Mulle täitsa meedib see töö...pole just eriti raske ja iga päev on midagi uut ja erinevat.